Palsmane vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
19. rida: 19. rida:
Vald moodustati aastal 1920. Aastal [[1935]] oli valla pindala 169,8 km², elanikke oli seal 2716.<ref name="K4EGR" /> 1945. aastal moodustati valda Palsmane ja Sebri külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Palsmane külanõukoguga likvideeritav Sebri külanõukogu. Aastal [[1974]] liideti külanõukoguga osa Birzuļi külanõukogu maadest, aga aastal 1979 osa Launkalne külanõukogu maadest.<ref name="EDMx2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Samal aastal eraldusid vallast endise [[kolhoos]]i «Oktobris» alad, moodustades Variņi valla. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.
Vald moodustati aastal 1920. Aastal [[1935]] oli valla pindala 169,8 km², elanikke oli seal 2716.<ref name="K4EGR" /> 1945. aastal moodustati valda Palsmane ja Sebri külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Palsmane külanõukoguga likvideeritav Sebri külanõukogu. Aastal [[1974]] liideti külanõukoguga osa Birzuļi külanõukogu maadest, aga aastal 1979 osa Launkalne külanõukogu maadest.<ref name="EDMx2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Samal aastal eraldusid vallast endise [[kolhoos]]i «Oktobris» alad, moodustades Variņi valla. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.


Vald asub suuremalt jaolt [[Tālava madalik]]ul, osalt ka [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 137,6 meetrit, madalaim koht 96,3 meetrit. Olulisemad jõed on [[Vecpalsa]] ja selle lisajõgi [[Rauza]], samuti ka [[Vizla jõgi]] ja selle lisajõgi [[Palsa]] ning [[Vidaga jõgi]].
Vald asub suuremalt jaolt [[Tālava madalik]]ul, osalt ka [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 137,6 meetrit, madalaim koht 96,3 meetrit. Olulisemad jõed on [[Vecpalsa]] ja selle lisajõgi [[Rauza jõgi|Rauza]], samuti ka [[Vizla jõgi]] ja selle lisajõgi [[Palsa]] ning [[Vidaga jõgi]].


Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Palsmane luteri kirik.<ref name="4htuT" /> Kohaliku kaitse all on Cauņi linnamägi.<ref name="2mFvX" /> Vaatamisväärsusteks on veel [[Palsmane mõis]] ja selle juures asuv park, Rauza veski ja Rauza ning Palsmane veskijärved. Looduskaitse all on Jaunieži mänd, Rauza mänd, Kalnamālejase mänd, Āzītise mänd, Lankaskalnsi mänd, Kalnagrīvase mänd, Jaunmačāni tamm, Palsmane park, Mālejase tamm, Mālejase Rootsi mänd, Stabukalnsi saar, Traški mänd, Kadokase mänd, Cepļi pärn, Rootsi remmelgas, Mačāni mänd ja Kadokase tamm. Valda läbib Rauza hoiuala, valla lõunaosa jääb aga osaliselt Šepka hoiualale.<ref name="SbnTu" />
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Palsmane luteri kirik.<ref name="4htuT" /> Kohaliku kaitse all on Cauņi linnamägi.<ref name="2mFvX" /> Vaatamisväärsusteks on veel [[Palsmane mõis]] ja selle juures asuv park, Rauza veski ja Rauza ning Palsmane veskijärved. Looduskaitse all on Jaunieži mänd, Rauza mänd, Kalnamālejase mänd, Āzītise mänd, Lankaskalnsi mänd, Kalnagrīvase mänd, Jaunmačāni tamm, Palsmane park, Mālejase tamm, Mālejase Rootsi mänd, Stabukalnsi saar, Traški mänd, Kadokase mänd, Cepļi pärn, Rootsi remmelgas, Mačāni mänd ja Kadokase tamm. Valda läbib Rauza hoiuala, valla lõunaosa jääb aga osaliselt Šepka hoiualale.<ref name="SbnTu" />

Redaktsioon: 6. juuni 2019, kell 17:56

Palsmane vald

läti Palsmanes pagasts

Pindala: 99,53 km²
Elanikke: 831 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,3 in/km²
Keskus: Palsmane
Palsmane õigeusu kirik

Palsmane vald (läti keeles Palsmanes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Grundzāle, Launkalne, Variņi ja Bilska vallaga, samuti ka Hopa piirkonna Vireši vallaga.

Valla pindala on 100 km². 2016. aasta seisuga elas seal 911 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 871 lätlast, 13 venelast, 7 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakas ja 1 leedulane.[3] Valla keskus on Palsmane küla. Vallavanem on Tigna Podniece.[4]

Vald moodustati aastal 1920. Aastal 1935 oli valla pindala 169,8 km², elanikke oli seal 2716.[5] 1945. aastal moodustati valda Palsmane ja Sebri külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Palsmane külanõukoguga likvideeritav Sebri külanõukogu. Aastal 1974 liideti külanõukoguga osa Birzuļi külanõukogu maadest, aga aastal 1979 osa Launkalne külanõukogu maadest.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Samal aastal eraldusid vallast endise kolhoosi «Oktobris» alad, moodustades Variņi valla. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

Vald asub suuremalt jaolt Tālava madalikul, osalt ka Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 137,6 meetrit, madalaim koht 96,3 meetrit. Olulisemad jõed on Vecpalsa ja selle lisajõgi Rauza, samuti ka Vizla jõgi ja selle lisajõgi Palsa ning Vidaga jõgi.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Palsmane luteri kirik.[7] Kohaliku kaitse all on Cauņi linnamägi.[8] Vaatamisväärsusteks on veel Palsmane mõis ja selle juures asuv park, Rauza veski ja Rauza ning Palsmane veskijärved. Looduskaitse all on Jaunieži mänd, Rauza mänd, Kalnamālejase mänd, Āzītise mänd, Lankaskalnsi mänd, Kalnagrīvase mänd, Jaunmačāni tamm, Palsmane park, Mālejase tamm, Mālejase Rootsi mänd, Stabukalnsi saar, Traški mänd, Kadokase mänd, Cepļi pärn, Rootsi remmelgas, Mačāni mänd ja Kadokase tamm. Valda läbib Rauza hoiuala, valla lõunaosa jääb aga osaliselt Šepka hoiualale.[9]

Vallas on kaheksa küla. Valla keskuses Palsmanes (lielciems) oli aastal 2016 568 elanikku. Kolm valla küla olid staatusega skrajciems – Cepļi 25 elanikuga aastal 2007, Kļavaisi 15 elanikuga aastal 2007 ja Lankaskalns 10 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla küla olid staatusega mazciems – Mačāni, Mālejas 43 elanikuga aastal 2007, Pūķi 30 elanikuga aastal 2007 ja Rauza 35 elanikuga aastal 2016. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited