Launkalne vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
'''Launkalne vald''' ([[läti keel]]es ''Launkalnes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Smiltene]] linnaga ja [[Smiltene vald|Smiltene]], [[Branti vald|Branti]], [[Palsmane vald|Palsmane]], [[Variņi vald|Variņi]] ning [[Bilska vald|Bilska vallaga]], samuti ka [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallaga]] ja [[Rauna piirkond|Rauna piirkonna]] [[Rauna vald|Rauna]] ning [[Drusti vald|Drusti vallaga]]
'''Launkalne vald''' ([[läti keel]]es ''Launkalnes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Smiltene]] linnaga ja [[Smiltene vald|Smiltene]], [[Branti vald|Branti]], [[Palsmane vald|Palsmane]], [[Variņi vald|Variņi]] ning [[Bilska vald|Bilska vallaga]], samuti ka [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallaga]] ja [[Rauna piirkond|Rauna piirkonna]] [[Rauna vald|Rauna]] ning [[Drusti vald|Drusti vallaga]]


Valla pindala on 222 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1213 inimest.<ref name="c5BL1" /> Aastal 2011 elas vallas 1101 [[lätlased|lätlast]], 46 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 8 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 4 [[poolakad|poolakat]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla keskus on [[Launkalne]] küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.<ref name="s8jIU" />
Valla pindala on 222 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1213 inimest.<ref name="c5BL1" /> Valla keskus on [[Launkalne]] küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.<ref name="s8jIU" />

== Ajalugu ==


Aastani 1925 kandis vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. Aastal [[1935]] oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli seal 1186.<ref name="ORMOq" /> 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Selsamal aastal moodustati Smiltene vallas Cērtene külanõukogu, mille pindala kattub suuremas osas tänapäevase Launkalne vallaga. Aastal 1954 liideti sellega Niedrājse külanõukogu Vorošilovi nimelise [[kolhoos]]i alad. Aastal 1969 nimetati Cērtene külanõukogu ümber Launkalne külanõukoguks. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Palsmane külanõukoguga.<ref name="m0tLl" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.
Aastani 1925 kandis vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. Aastal [[1935]] oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli seal 1186.<ref name="ORMOq" /> 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Selsamal aastal moodustati Smiltene vallas Cērtene külanõukogu, mille pindala kattub suuremas osas tänapäevase Launkalne vallaga. Aastal 1954 liideti sellega Niedrājse külanõukogu Vorošilovi nimelise [[kolhoos]]i alad. Aastal 1969 nimetati Cērtene külanõukogu ümber Launkalne külanõukoguks. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Palsmane külanõukoguga.<ref name="m0tLl" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

== Loodus ==


Vald asub suuremalt jaolt [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 240,8 meetrit (Slapjuma kalns, mis on ühtlasi ka Smiltene piirkonna kõrgeim koht). Vallas on 16 suuremat järve, neist kolm suurimat (53,9ha suurune Lizdole järv, 17,7ha suurune Niedrājs ja 16 ha suurune Spicieris) on ka Smiltene piirkonna suurimad järved. Suurim soo on 154 hektari suurune Krievi soo.<ref name="faqw6" /> Olulisemad jõed on [[Abuls]], [[Vija jõgi]], [[Rauza]] ja [[Palsa]].
Vald asub suuremalt jaolt [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 240,8 meetrit (Slapjuma kalns, mis on ühtlasi ka Smiltene piirkonna kõrgeim koht). Vallas on 16 suuremat järve, neist kolm suurimat (53,9ha suurune Lizdole järv, 17,7ha suurune Niedrājs ja 16 ha suurune Spicieris) on ka Smiltene piirkonna suurimad järved. Suurim soo on 154 hektari suurune Krievi soo.<ref name="faqw6" /> Olulisemad jõed on [[Abuls]], [[Vija jõgi]], [[Rauza]] ja [[Palsa]].

== Kaitstavad objektid ==


Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all kolm linnamäge - Kapusila linnamägi, Pīkaņi Kantsimägi ja Cērtene linnamägi koos selle juurde käiva tammide süsteemiga.<ref name="5uiJi" /> Kohaliku kaitse all on Kaktiņi ja Kalnaslapjumi muinaskalmed, samuti ka Mūsiņi ja Pāvulkalnsi keskaegsed kalmistud.<ref name="X0KR4" /> Looduskaitse all on Silenieki õunapuu, Silva mänd, Pumpuri mänd, Ķauzeri elupuu, Silva dendraarium, Mežole mänd, 46 hektari suurune [[Natura 2000]] ala ''Šepkas riests'', Medņi tammed, Rauznieki mänd, Līdakase tamm, Kaģi künnapuu, Vidus Eķītese lehis, Lejas Eķītese pärn, Vīksnase pärn, Vecragi üheksatüveline pärn, Jaunragi pärn, Kleperi saar, Klaviņi pärn, Kalna Prāmnieki õunapuu, Ruņģi kahe ladvaga kuusk, Jaunpīkaņase tamm, Jaunpīkaņase õunapuud, Lejas Pīkaņase õunapuud, Lizdole mänd, Launkalne künnapuu, Ozoli tamm, Veckažoki paju, Veckažoki mänd, Gundegase mänd, Mūsiņase mänd, Lejas Mūsiņase nõialuuaga kuusk, Vecragi künnapuu ja Baloži tamm. Valla idaossa jäävad osaliselt Rauza hoiuala ja Šepka hoiuala, vallas asuvad veel 172 ha suurune Launkalne hoiuala ja 2832 ha suurune Mežole hoiuala.<ref name="4ZFaE" />
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all kolm linnamäge - Kapusila linnamägi, Pīkaņi Kantsimägi ja Cērtene linnamägi koos selle juurde käiva tammide süsteemiga.<ref name="5uiJi" /> Kohaliku kaitse all on Kaktiņi ja Kalnaslapjumi muinaskalmed, samuti ka Mūsiņi ja Pāvulkalnsi keskaegsed kalmistud.<ref name="X0KR4" /> Looduskaitse all on Silenieki õunapuu, Silva mänd, Pumpuri mänd, Ķauzeri elupuu, Silva dendraarium, Mežole mänd, 46 hektari suurune [[Natura 2000]] ala ''Šepkas riests'', Medņi tammed, Rauznieki mänd, Līdakase tamm, Kaģi künnapuu, Vidus Eķītese lehis, Lejas Eķītese pärn, Vīksnase pärn, Vecragi üheksatüveline pärn, Jaunragi pärn, Kleperi saar, Klaviņi pärn, Kalna Prāmnieki õunapuu, Ruņģi kahe ladvaga kuusk, Jaunpīkaņase tamm, Jaunpīkaņase õunapuud, Lejas Pīkaņase õunapuud, Lizdole mänd, Launkalne künnapuu, Ozoli tamm, Veckažoki paju, Veckažoki mänd, Gundegase mänd, Mūsiņase mänd, Lejas Mūsiņase nõialuuaga kuusk, Vecragi künnapuu ja Baloži tamm. Valla idaossa jäävad osaliselt Rauza hoiuala ja Šepka hoiuala, vallas asuvad veel 172 ha suurune Launkalne hoiuala ja 2832 ha suurune Mežole hoiuala.<ref name="4ZFaE" />


== Asustus ==
Vallas on neli küla. Valla keskuses Launkalnes (''vidējciems'') oli aastal 2016 179 elanikku. Teine sama staatusega küla on Silva 416 elanikuga aastal 2016. Saltupi küla oli staatusega ''vasarnīcu ciems'' 47 elanikuga aastal 2016. Üks valla küla oli ka staatusega ''mazciems'' – Mežmuiža 10 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="sHwlZ" />

Aastal 2011 elas vallas 1101 [[lätlased|lätlast]], 46 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 8 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 4 [[poolakad|poolakat]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref>

Valla külad on:

{|class="wikitable"
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv <ref name="vietvardi" />
|-
| '''[[Launkalne]]''' || vidējciems || 169 (2019)
|-
| [[Mežmuiža (Smiltene piirkond)|Mežmuiža]] || mazciems || 10 (2007)
|-
| [[Saltupi]] || vasarnīcu ciems || 56 (2019)
|-
| '''[[Silva küla|Silva]]''' || vidējciems || 370 (2019)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" />


==Viited==
==Viited==
35. rida: 59. rida:
<ref name="X0KR4">http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Launkalnes+pagasts&region=0&group=2&type=0</ref>
<ref name="X0KR4">http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Launkalnes+pagasts&region=0&group=2&type=0</ref>
<ref name="4ZFaE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref>
<ref name="4ZFaE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref>
<ref name="sHwlZ">http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt</ref>
<ref name="vietvardi">http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt</ref>
}}
}}


Redaktsioon: 6. juuni 2019, kell 17:32

Launkalne vald
läti Launkalnes pagasts
Pindala: 221,96 km²
Elanikke: 1046 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,7 in/km²
Keskus: Launkalne
Vallamaja

Launkalne vald (läti keeles Launkalnes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Smiltene linnaga ja Smiltene, Branti, Palsmane, Variņi ning Bilska vallaga, samuti ka Vecpiebalga piirkonna Dzērbene vallaga ja Rauna piirkonna Rauna ning Drusti vallaga

Valla pindala on 222 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1213 inimest.[2] Valla keskus on Launkalne küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.[3]

Ajalugu

Aastani 1925 kandis vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. Aastal 1935 oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli seal 1186.[4] 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogud, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Selsamal aastal moodustati Smiltene vallas Cērtene külanõukogu, mille pindala kattub suuremas osas tänapäevase Launkalne vallaga. Aastal 1954 liideti sellega Niedrājse külanõukogu Vorošilovi nimelise kolhoosi alad. Aastal 1969 nimetati Cērtene külanõukogu ümber Launkalne külanõukoguks. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Palsmane külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

Loodus

Vald asub suuremalt jaolt Vidzeme kõrgustikul. Suurim kõrgus on 240,8 meetrit (Slapjuma kalns, mis on ühtlasi ka Smiltene piirkonna kõrgeim koht). Vallas on 16 suuremat järve, neist kolm suurimat (53,9ha suurune Lizdole järv, 17,7ha suurune Niedrājs ja 16 ha suurune Spicieris) on ka Smiltene piirkonna suurimad järved. Suurim soo on 154 hektari suurune Krievi soo.[6] Olulisemad jõed on Abuls, Vija jõgi, Rauza ja Palsa.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all kolm linnamäge - Kapusila linnamägi, Pīkaņi Kantsimägi ja Cērtene linnamägi koos selle juurde käiva tammide süsteemiga.[7] Kohaliku kaitse all on Kaktiņi ja Kalnaslapjumi muinaskalmed, samuti ka Mūsiņi ja Pāvulkalnsi keskaegsed kalmistud.[8] Looduskaitse all on Silenieki õunapuu, Silva mänd, Pumpuri mänd, Ķauzeri elupuu, Silva dendraarium, Mežole mänd, 46 hektari suurune Natura 2000 ala Šepkas riests, Medņi tammed, Rauznieki mänd, Līdakase tamm, Kaģi künnapuu, Vidus Eķītese lehis, Lejas Eķītese pärn, Vīksnase pärn, Vecragi üheksatüveline pärn, Jaunragi pärn, Kleperi saar, Klaviņi pärn, Kalna Prāmnieki õunapuu, Ruņģi kahe ladvaga kuusk, Jaunpīkaņase tamm, Jaunpīkaņase õunapuud, Lejas Pīkaņase õunapuud, Lizdole mänd, Launkalne künnapuu, Ozoli tamm, Veckažoki paju, Veckažoki mänd, Gundegase mänd, Mūsiņase mänd, Lejas Mūsiņase nõialuuaga kuusk, Vecragi künnapuu ja Baloži tamm. Valla idaossa jäävad osaliselt Rauza hoiuala ja Šepka hoiuala, vallas asuvad veel 172 ha suurune Launkalne hoiuala ja 2832 ha suurune Mežole hoiuala.[9]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 1101 lätlast, 46 venelast, 7 valgevenelast, 8 ukrainlast ja 4 poolakat.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [11]
Launkalne vidējciems 169 (2019)
Mežmuiža mazciems 10 (2007)
Saltupi vasarnīcu ciems 56 (2019)
Silva vidējciems 370 (2019)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

Viited

  1. ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. ↑ http://www.pmlp.gov.lv/lv/assets/documents/statistika/IRD2016/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf
  3. ↑ Smiltenes novads, vaadatud 4.05 2017
  4. ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. ↑ Smiltenes novads
  7. ↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Launkalnes+pagasts&region=0&group=1&type=0
  8. ↑ http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Launkalnes+pagasts&region=0&group=2&type=0
  9. ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
  11. ↑ 11,0 11,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt
Smiltene piirkonna haldusjaotus
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Launkalne_vald&oldid=5345775"