Pinge (mehaanika)

See artikkel räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pinge

---

Normaalpinge

Pinge ehk mehaanilise pinge all mõistetakse tugevusõpetuses (ka mehaanikas üldisemalt) sisejõu intensiivsust keha sisesel mõttelisel pinnal. Pinge iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust kehasisese mõttelise pinna pindalaühiku kohta.

Normaalpinge valemina:

$\sigma ={\frac {F}{A}},$

kus F on jõud ja A pindala.

Kuna pinge on defineeritud, kui jõu ja pinnaühiku jagatis on tal sama rõhuga sama ühik ehk pinge mõõtühik on paskal $\mathrm {Pa} {\overset {def}{=}}{\frac {\mathrm {N} }{\mathrm {m} ^{2}}}$. Tugevusõpetuses huvipakkuvad pinged on enamasti oluliselt suuremad ja seega kasutatakse megapaskaleid $\mathrm {MPa}$. Pinge on kõige üldisem ja ka kõige tähtsam sisejõudu kirjeldav ja pinge mõiste kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.

Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk pingusest selles punktis.

Vaata ka

• pingus