Valgesaba-pampahirv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Taksonitabel |
|||
| nimi = Valgesaba-pampahirv |
|||
{| class="wikitable" style="float: right" |
|||
| värvus = loomad |
|||
|+ style="background: #FFEBAD | Valgesaba-pampahirv |
|||
| seisund = |
|||
|- |
|||
| seisundi_süsteem = |
|||
! colspan="2"|Taksonoomia |
|||
| seisundi_ref = |
|||
|- |
|||
| pilt = White-tailed deer.jpg |
|||
⚫ | |||
| pildi_seletus = Isane valgesaba-pampahirv |
|||
|- |
|||
⚫ | |||
| |
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' |
||
|- |
|||
| |
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' |
||
⚫ | |||
|- |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
| perekond = ''[[Odocoileus]]'' |
|||
|- |
|||
| liik = '''Valgesaba-pampahirv''' |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
|- |
|||
⚫ | |||
| [[Perekond]]:||[[Odocoileus]] |
|||
| levikukaart = Odocoileus virginianus map.svg |
|||
|- |
|||
}} |
|||
! colspan="2"|Ladinakeelne nimetus |
|||
|- |
|||
⚫ | |||
|- |
|||
⚫ | |||
|} |
|||
'''Valgesaba-pampahirv''' (''Odocoileus virginianus'') on [[Hirvlased|hirvlaste]] [[sugukond]]a kuuluv [[sõraline]]. |
'''Valgesaba-pampahirv''' (''Odocoileus virginianus'') on [[Hirvlased|hirvlaste]] [[sugukond]]a kuuluv [[sõraline]]. |
||
Valgesaba-pampahirv, keda ka Virginia pampahirveks kutsutakse pärineb [[Põhja-Ameerika]]st. Ta on levinud Põhja-ja [[Kesk-Ameerika]]s ning kohati [[Lõuna-Ameerika]]s. Võõrliigina elab Kariibi mere saartel, kui ka mõnel pool [[Euroopa]]s, sealhulgas [[Soome]]s ja [[Uus-Meremaa]]l. Valgesaba-pampahirved toodi 1934.aastal [[Soome]], mille lõunapoolses osas on neist kujunenud suur populatsioon. Lisaks leidub neid peale loomaaedade ja hirvefarmide väikeste asurkondadena [[Tšehhi]]s, [[Serbia]]s ja [[Horvaatia]]s. |
Valgesaba-pampahirv, keda ka Virginia pampahirveks kutsutakse pärineb [[Põhja-Ameerika]]st. Ta on levinud Põhja-ja [[Kesk-Ameerika]]s ning kohati [[Lõuna-Ameerika]]s. Võõrliigina elab Kariibi mere saartel, kui ka mõnel pool [[Euroopa]]s, sealhulgas [[Soome]]s ja [[Uus-Meremaa]]l. Valgesaba-pampahirved toodi 1934.aastal [[Soome]], mille lõunapoolses osas on neist kujunenud suur populatsioon. Lisaks leidub neid peale loomaaedade ja hirvefarmide väikeste asurkondadena [[Tšehhi]]s, [[Serbia]]s ja [[Horvaatia]]s.<ref>[https://www.iucnredlist.org/species/42394/22162580 Valgesaba-pampahirv] , 16. veebruar 2019.</ref><ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012.">''Olsen, Lars Henrik. 2012. "Loomade ja lindude märgid ja jäljed''. Tallinn: TEA kirjastus.</ref> |
||
Valgesaba-pampahirv on lähisuguluses [[mustsaba-hirv]]ega. |
Valgesaba-pampahirv on lähisuguluses [[mustsaba-hirv]]ega.<ref>[https://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/valgesabapampahirv_evelin.htm Valgesaba-pampahirv] , 16. veebruar 2019.</ref> |
||
Nende keskmine eluiga on looduses |
Nende keskmine eluiga on looduses 2–3 aastat. Harva elavad nad looduses üle 10 aasta. Vangistuses võivad nad elada kuni 20 aastat.<ref>[https://animaldiversity.org/accounts/Odocoileus_virginianus/ Valgesaba-pampahirv], 03. juuni 2019.</ref> |
||
Nad elavad perekondlikes seltsingutes ning talvel suuremates, kuni 25 liikmelistes looma karjades. |
Nad elavad perekondlikes seltsingutes ning talvel suuremates, kuni 25 liikmelistes looma karjades. |
||
36. rida: | 31. rida: | ||
Valgesaba-pampahirved on väga kohatruud ning sageli võib neid näha suurematel [[lagendik]]el ja metsaservadel, mille läheduses on põllulapid. |
Valgesaba-pampahirved on väga kohatruud ning sageli võib neid näha suurematel [[lagendik]]el ja metsaservadel, mille läheduses on põllulapid. |
||
Ohu korral valgesaba-pampahirved enamasti põgenevad, kuid nad võivad ka hoiatavalt maapinda trampida ja norsatavaid hääli teha. Joostes hoiavad nad saba püsti ning sabapiirkonna valge "sabapeegel" muutub nähtavaks. |
Ohu korral valgesaba-pampahirved enamasti põgenevad, kuid nad võivad ka hoiatavalt maapinda trampida ja norsatavaid hääli teha. Joostes hoiavad nad saba püsti ning sabapiirkonna valge "sabapeegel" muutub nähtavaks.<ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012." /> |
||
==Välimus== |
==Välimus== |
||
Valgesaba-pampahirvel on punakaspruun karvastik. Kõht, kael, kõrvade sisemus kui ka silmade ning koonuümbrus on valge. Nad on pisut suuremad kui [[kabehirv]]ed ja natuke väiksemad kui [[punahirv]]ed. Nende saba ülapool on pruunikas, alaosa aga valge. |
|||
Nende sarvedel on 3–4 krooni ning igal aastal detsembris heidetakse sarved maha. |
|||
Nende sõrgade jälg on pikk ja kitsas ning sarnaneb [[kabehirv]]e jäljega. Sammupikkus on umbes 90 cm ja galopis võib jälgede vahe olla 180 cm või rohkemki.<ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012." /> |
|||
==Mõõtmed== |
==Mõõtmed== |
||
Valgesaba-pampahirve õlakõrgus on 90–105 cm, kaal 50–135 kg, [[tüvepikkus]] ligikaudu 115–170 cm, sabapikkus 15–30 cm, [[sõrg]]ade jälg on ligikaudu 7 cm pikk ja 4 cm lai.<ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012." /> |
|||
==Paljunemine== |
==Paljunemine== |
||
Valgesaba-pampahirv paaritub üks kord aastas. Paaritumisperiood toimub oktoobrikuu ja detsembrikuu vahel ning rasedus kestab 6 ja pool kuud. Nooremad emahirved sünnitavad tavaliselt ühe vasika, vanemad emahirved sünnitavad 2 või kogunisti 3 vasikat. Vasikad on pärast sündimist koheselt võimelised kõndima.<ref>[http://www.biokids.umich.edu/critters/Odocoileus_virginianus// Valgesaba-pampahirv] , 03. juuni 2019.</ref> |
|||
==Toitumine== |
==Toitumine== |
||
Valgesaba-pampahirved eelistavad hõredaid [[lehtmets]]i ja niitusid, kuid otsivad toitu sageli ka [[põld]]udelt. Nad söövad lilli, marju, seeni, [[lehtpuud]]e lehti ja kasvusid, kuid võivad närida ka okaspuid. Samuti võivad nad aedu külastades süüa õunu.<ref name="Olsen, Lars Henrik. 2012." /> |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Hirvlased]] |
[[Kategooria:Hirvlased]] |
Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 21:01
Valgesaba-pampahirv | |
---|---|
Isane valgesaba-pampahirv | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Sõralised Artiodactyla |
Sugukond |
Hirvlased Cervidae |
Perekond |
Odocoileus |
Liik |
Valgesaba-pampahirv |
Binaarne nimetus | |
Odocoileus virginianus Zimmermann, 1780 | |
|
Valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.
Valgesaba-pampahirv, keda ka Virginia pampahirveks kutsutakse pärineb Põhja-Ameerikast. Ta on levinud Põhja-ja Kesk-Ameerikas ning kohati Lõuna-Ameerikas. Võõrliigina elab Kariibi mere saartel, kui ka mõnel pool Euroopas, sealhulgas Soomes ja Uus-Meremaal. Valgesaba-pampahirved toodi 1934.aastal Soome, mille lõunapoolses osas on neist kujunenud suur populatsioon. Lisaks leidub neid peale loomaaedade ja hirvefarmide väikeste asurkondadena Tšehhis, Serbias ja Horvaatias.[1][2]
Valgesaba-pampahirv on lähisuguluses mustsaba-hirvega.[3]
Nende keskmine eluiga on looduses 2–3 aastat. Harva elavad nad looduses üle 10 aasta. Vangistuses võivad nad elada kuni 20 aastat.[4]
Nad elavad perekondlikes seltsingutes ning talvel suuremates, kuni 25 liikmelistes looma karjades.
Valgesaba-pampahirved on väga kohatruud ning sageli võib neid näha suurematel lagendikel ja metsaservadel, mille läheduses on põllulapid.
Ohu korral valgesaba-pampahirved enamasti põgenevad, kuid nad võivad ka hoiatavalt maapinda trampida ja norsatavaid hääli teha. Joostes hoiavad nad saba püsti ning sabapiirkonna valge "sabapeegel" muutub nähtavaks.[2]
Välimus
Valgesaba-pampahirvel on punakaspruun karvastik. Kõht, kael, kõrvade sisemus kui ka silmade ning koonuümbrus on valge. Nad on pisut suuremad kui kabehirved ja natuke väiksemad kui punahirved. Nende saba ülapool on pruunikas, alaosa aga valge.
Nende sarvedel on 3–4 krooni ning igal aastal detsembris heidetakse sarved maha.
Nende sõrgade jälg on pikk ja kitsas ning sarnaneb kabehirve jäljega. Sammupikkus on umbes 90 cm ja galopis võib jälgede vahe olla 180 cm või rohkemki.[2]
Mõõtmed
Valgesaba-pampahirve õlakõrgus on 90–105 cm, kaal 50–135 kg, tüvepikkus ligikaudu 115–170 cm, sabapikkus 15–30 cm, sõrgade jälg on ligikaudu 7 cm pikk ja 4 cm lai.[2]
Paljunemine
Valgesaba-pampahirv paaritub üks kord aastas. Paaritumisperiood toimub oktoobrikuu ja detsembrikuu vahel ning rasedus kestab 6 ja pool kuud. Nooremad emahirved sünnitavad tavaliselt ühe vasika, vanemad emahirved sünnitavad 2 või kogunisti 3 vasikat. Vasikad on pärast sündimist koheselt võimelised kõndima.[5]
Toitumine
Valgesaba-pampahirved eelistavad hõredaid lehtmetsi ja niitusid, kuid otsivad toitu sageli ka põldudelt. Nad söövad lilli, marju, seeni, lehtpuude lehti ja kasvusid, kuid võivad närida ka okaspuid. Samuti võivad nad aedu külastades süüa õunu.[2]
Viited
- ↑ Valgesaba-pampahirv , 16. veebruar 2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Olsen, Lars Henrik. 2012. "Loomade ja lindude märgid ja jäljed. Tallinn: TEA kirjastus.
- ↑ Valgesaba-pampahirv , 16. veebruar 2019.
- ↑ Valgesaba-pampahirv, 03. juuni 2019.
- ↑ Valgesaba-pampahirv , 03. juuni 2019.