Murmansk: erinevus redaktsioonide vahel

Murmansk
vene	Мурманск
Pindala	154 km²
Elanikke	267 422 (1.01.2023)
Koordinaadid	68° 58′ N, 33° 5′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 17:13

Murmansk on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn. Linn asub Koola poolsaare põhjakaldal, polaarjoone taga.

Linn on asutatud 1916. aastal.

Murmansk oli NSV Liidu ja on tähtis Venemaa Föderatsiooni sõjasadam ning Venemaa sõjalaevastiku Põhjamere laevastiku ja tuumajäämurdjate baas.

Elanike arv on viimastel aastatel kiiresti vähenenud peamiselt väljarände tõttu. Kui 1992. aastal elas linnas 468 300 inimest, siis 2018. aasta alguseks oli elanike arv langenud 295 374 peale.

Ajalugu

Fail:Коллаж Мурманск.png

Koola poolsaare alad olid ajaloolised saamide asualad. Keskajal laienes aladele Novgorodi vabariigi võim, hiljem liideti alad Moskva suurvürstiriigiga. Venemaa keisririigis 1916–1917 kandis linn Romanovite dünastia auks nime Romanov-Murmanil (Романов-на-Мурмане).

Esimene maailmasõja ajal toimetati Venemaa keisririigi Antanta-liitlaste poole Koola poolsaarele ja Murmanskisse üle miljoni tonni sõjavarustust keisririigi sõjaväele. Saksamaa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud separaatrahulepingu sõlmimise ja rindejoone lähenemisel Petrogradile, 1918. aasta 6. märtsil maabusid Murmanskis lahingulaev "Glory"lt Suurbritannia sõjaväelased, kokkuleppel Nõukogude valitsusega linnas asuva varustuse kaitseks ning võimaliku saksa pealetungi eest. Alanud Vene kodusõjas kuulutas Murmanski Nõukogu 30. juunil end enesemääramisõiguse alusel iseseisvaks ja eraldunud Nõukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninõukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sõjaväeosad. 1918–1920 oli Murmansk okupeeritud lääneriikide poolt, kes toetasid Vene kodusõjas valgeid, Põhjarindel.

Viited

↑ https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/chisl_MO_Site_01-01-2023.xlsx, vaadatud 20.05.2023.

Välislingid

Murmanski koduleht

[1] ttps://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/chisl_MO_Site_01-01-2023.xlsx, vaadatud 20.05.2023.

[1]

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 Murmansk oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja on tähtis Venemaa Föderatsiooni [[sõjasadam]] ning [[Venemaa sõjalaevastik]]u [[Põhjamere laevastik]]u ja [[tuumajäämurdja]]te baas.
-[[Elanike arv]] on viimastel aastatel kiiresti vähenenud peamiselt väljarände tõttu. [[1992]]. aastal elas linnas 468 300 inimest.
+[[Elanike arv]] on viimastel aastatel kiiresti vähenenud peamiselt väljarände tõttu. Kui 1992. aastal elas linnas 468 300 inimest, siis 2018. aasta alguseks oli elanike arv langenud 295 374 peale.
 ==Ajalugu==
 [[File:Коллаж Мурманск.png|pisi|vasakul]]
@@ 24. rida: / 25. rida: @@
 [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] 1916&ndash;1917 kandis linn Romanovite dünastia auks nime '''Romanov-Murmanil''' (''Романов-на-Мурмане'').
-[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal toimetati Venemaa keisririigi [[Antant]]a-liitlaste poole Koola poolsaarele ja Murmanskisse üle minjoni tonni sõjavarustust keisririigi sõjaväele. [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping|separaatrahu]]lepingu sõlmimise ja rindejoone lähenemisel [[Petrograd]]ile, 1918. aasta 6. märtsil maabusid Murmanskis [[lahingulaev]] "Glory"lt [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] sõjaväelased, kokkuleppel Nõukogude valitsusega linnas asuva varustuse kaitseks ning võimaliku saksa pealetungi eest. Alanud [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] kuulutas Murmanski Nõukogu [[30. juuni]]l end [[enesemääramisõigus]]e alusel iseseisvaks ja eraldunud Nõukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninõukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sõjaväeosad. 1918&ndash;1920 oli Murmansk okupeeritud lääneriikide poolt, kes toetasid Vene kodusõjas valgeid, [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarindel]].
+[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] ajal toimetati Venemaa keisririigi [[Antant]]a-liitlaste poole Koola poolsaarele ja Murmanskisse üle miljoni tonni sõjavarustust keisririigi sõjaväele. [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping|separaatrahu]]lepingu sõlmimise ja rindejoone lähenemisel [[Petrograd]]ile, 1918. aasta 6. märtsil maabusid Murmanskis [[lahingulaev]] "Glory"lt [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] sõjaväelased, kokkuleppel Nõukogude valitsusega linnas asuva varustuse kaitseks ning võimaliku saksa pealetungi eest. Alanud [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]] kuulutas Murmanski Nõukogu [[30. juuni]]l end [[enesemääramisõigus]]e alusel iseseisvaks ja eraldunud Nõukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninõukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sõjaväeosad. 1918&ndash;1920 oli Murmansk okupeeritud lääneriikide poolt, kes toetasid Vene kodusõjas valgeid, [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarindel]].
 == Viited ==