Vallakool: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P sortimisvõti par (+ masintoim) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel|räägib luteri usu vallakoolist; õigeusu vallakooli kohta vaata artiklit [[õigeusu vallakool]].}} |
{{See artikkel|räägib luteri usu vallakoolist; õigeusu vallakooli kohta vaata artiklit [[õigeusu vallakool]].}} |
||
[[Pilt:Heimtali vallakool (3).JPG|pisi|[[Heimtali vallakool]]i hoone]] |
[[Pilt:Heimtali vallakool (3).JPG|pisi|[[Heimtali vallakool]]i hoone]] |
||
'''Vallakool''' (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul. |
'''Vallakool''' (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli [[19. sajand]]i algusest kuni [[1920]]. aastani [[Eesti]]s tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal [[vallakogukond|vallakogukonna]] kulul. |
||
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid [[algkool]]ideks. |
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid [[algkool]]ideks. |
||
==Koolide juhtimisorganid== |
==Koolide juhtimisorganid== |
||
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[ |
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. [[Saaremaa]]l pidi [[1844]]. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. [[Eestimaa kubermang]]u [[1856]]. aasta talurahvaseadus nõudis [[Põhja-Eesti]]sse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta. |
||
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond |
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. Alates [[1838]]. aastast allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond]]ade ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid [[Siseministeerium (Venemaa Keisririik)|siseministeeriumi]] haldusalasse. |
||
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium |
[[1840]]. aastal loodi [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] talurahvakoolide valitsemiseks [[ülemmaakoolivalitsus]] ja igas maakonnas [[kreisi maakoolivalitsus]]. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli [[kihelkonna koolivalitsus]]. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. [[Saaremaa]]l allusid talurahvakoolid alates [[1840]]. aastast [[provintsi koolikolleegium]]ile. [[Põhja-Eesti]]s loodi [[1856]]. aastal [[Eestimaa kubermang]]u [[ülemmaakoolikomisjon]], [[1875]]. aastal [[kreisi koolikomisjon]]id ja [[1867]]. aastal [[kihelkonna koolikomisjon]]id. |
||
==Koolide arv== |
==Koolide arv== |
||
| 18. rida: | 19. rida: | ||
Laste [[koolikohustus]] algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja [[katekismus]]e tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates [[19. sajand]]i viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik. |
Laste [[koolikohustus]] algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja [[katekismus]]e tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates [[19. sajand]]i viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik. |
||
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks [[luteri usu kihelkonnakool]]is või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus [[vahekool]]is õpitut kordamas.<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref> |
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks [[luteri usu kihelkonnakool]]is või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus [[vahekool]]is õpitut kordamas.<ref name="Liim, A 1917">Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.</ref> |
||
==Õppeained== |
==Õppeained== |
||
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel. |
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide [[õppekava]]s lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli õppekeeleks eesti keel. |
||
==Ministeeriumikoolid== |
==Ministeeriumikoolid== |
||
Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid õppetööd ainult eesti keeles.<ref |
Kuni [[venestamine|venestamisreformideni]] oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. [[1917]]. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid õppetööd ainult eesti keeles.<ref name="Liim, A 1917"/> |
||
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool,'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref> |
[[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool,'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Alates [[1887]]. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima [[rahvakoolide inspektor]] ja [[kubermang]]udes [[rahvakoolide direktor]].<ref>Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.</ref> |
||
| 31. rida: | 32. rida: | ||
*[[1. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 3 aastat |
*[[1. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 3 aastat |
||
*[[2. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 5 aastat. |
*[[2. klassi ministeeriumikool]]is oli õppeaeg 5 aastat. |
||
1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: [[usuõpetus]]t, [[vene keel]]t, [[ilukiri|ilukirja]], [[aritmeetika]]t ja [[ |
1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: [[usuõpetus]]t, [[vene keel]]t, [[ilukiri|ilukirja]], [[aritmeetika]]t ja [[kirikulaul]]u. 2. klassi ministeeriumikoolis õpiti täiendavalt ka järgmisi õppeaineid: [[ajalugu]], algteadmisi [[loodusteadus]]est, [[füüsika]]st, [[geograafia]]st ning kuna kooli õppekeel oli vene keel, siis ka [[eesti keel]]t. |
||
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid avalikeks [[algkool]]ideks. |
1920. aasta "[[Avalikkude algkoolide seadus]]ega" muudeti vallakoolid avalikeks [[algkool]]ideks. |
||
| 50. rida: | 51. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/vallakoolid_i.htm Vallakoolid]. Miksike |
*[http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/vallakoolid_i.htm Vallakoolid]. Miksike |
||
*[http://www.puhjag.edu.ee/portaal/index.php?option=com_content&task=view&id=46&Itemid=59 Puhja Gümnaasiumi koduleht koolide ajaloost Eestis] |
*[http://www.puhjag.edu.ee/portaal/index.php?option=com_content&task=view&id=46&Itemid=59 Puhja Gümnaasiumi koduleht koolide ajaloost Eestis] |
||
[[Kategooria:Eesti koolid |
[[Kategooria:Eesti koolid]] |
||
[[Kategooria:Eesti haridus]] |
[[Kategooria:Eesti haridus]] |
||
[[Kategooria:Eesti ajalugu]] |
[[Kategooria:Eesti ajalugu]] |
||
Redaktsioon: 3. juuni 2019, kell 14:46
|
See artikkel räägib luteri usu vallakoolist; õigeusu vallakooli kohta vaata artiklit õigeusu vallakool. |
.JPG)
Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920. aastani Eestis tegutsenud esimese (madalama) astme talurahvakool, mida peeti ülal vallakogukonna kulul.
1920. aasta "Avalikkude algkoolide seadusega" muudeti vallakoolid algkoolideks.
Koolide juhtimisorganid
Eestimaa 1816. aasta talurahvaseadus ja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus pani vallakoolide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahvakogukondadele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. Saaremaal pidi 1844. aastast alates kooli asutama iga vald, kus oli üle 100 meeshinge. Eestimaa kubermangu 1856. aasta talurahvaseadus nõudis Põhja-Eestisse vallakooli asutamise iga 300 mõlemast soost hinge kohta.
Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja Lõuna-Eestis 1850. aastatel ja Põhja-Eestis 1870. aastatel. Kuni 1838. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt Tartu õpperingkonna kuraatorile. Alates 1838. aastast allutati kõik talurahvakoolid rüütelkondade ja konsistooriumide juhtimisele. Kõrgemal tasandil kuulusid talurahvakoolid siseministeeriumi haldusalasse.
1840. aastal loodi Liivimaal talurahvakoolide valitsemiseks ülemmaakoolivalitsus ja igas maakonnas kreisi maakoolivalitsus. Kooliomavalitsuse madalamaks astmeks oli kihelkonna koolivalitsus. Vallakoolid tunnistati kiriklikeks asutusteks. Saaremaal allusid talurahvakoolid alates 1840. aastast provintsi koolikolleegiumile. Põhja-Eestis loodi 1856. aastal Eestimaa kubermangu ülemmaakoolikomisjon, 1875. aastal kreisi koolikomisjonid ja 1867. aastal kihelkonna koolikomisjonid.
Koolide arv
Vallakoole (koos mõisakoolidega) kokku oli Eestis 1834. aastal 580, 1852. aastal 784 ja 1887. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema. 1911. aasta ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil oli Eestis 965 vallakooli 33 232 õpilasega.[1]
Õppeaeg
Laste koolikohustus algas kümnendast eluaastast. Koolis käies või koduõpetuse teel tuli omandada lugemisoskus ja katekismuse tundmine. Koolitööd ja koduõpetust kontrollis kirikuõpetaja. Alates 19. sajandi viimasest veerandist oli vallakool üheklassiline ja kolme jaoga, õppetöö pidi kestma kolm talve ja oli 10–13 aasta vanustele lastele kohustuslik.
Vallakooli lõpetamine andis õiguse õpingute jätkamiseks luteri usu kihelkonnakoolis või mõnes muus teise astme koolis. Kes õpinguid ei jätkanud, pidid kuni leeriminekuni käima kord kuus vahekoolis õpitut kordamas.[2]
Õppeained
19. sajandi esimesel poolel olid vallakoolide õppekavas lugemine, katekismus ja kirikulaul. 19. sajandi keskpaigast algas ka kirjutamise, arvutamise ja piiblilugemise õpetamine. 1870. aastatel lisandusid geograafia ja vene keel. Kuni venestamisreformideni oli õppekeeleks eesti keel.
Ministeeriumikoolid
Kuni venestamisreformideni oli vallakoolides õppekeeleks eesti keel, kuid edaspidi võis vallakoolis eesti keeles õppida vaid kahel esimesel õppeaastal. Alates kolmandast kooliaastast tuli kõiki aineid (v.a emakeel, usuõpetus ja luterlastele kirikulaul) õpetada vene keeles. 1917. aasta sügisest alustasid kõik vallakoolid õppetööd ainult eesti keeles.[2]
Venestamise käigus allutati vallakoolid alates 1885. aastast Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeeriumile, millest ka nimetus ministeeriumikool, ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Alates 1887. aastast hakkas vallakoole maakondades juhtima rahvakoolide inspektor ja kubermangudes rahvakoolide direktor.[3]
Ministeeriumikoolid olid jaotatud vastavalt õpiajale klassidesse:
- 1. klassi ministeeriumikoolis oli õppeaeg 3 aastat
- 2. klassi ministeeriumikoolis oli õppeaeg 5 aastat.
1. klassi ministeeriumikoolis õpiti järgmisi õppeaineid: usuõpetust, vene keelt, ilukirja, aritmeetikat ja kirikulaulu. 2. klassi ministeeriumikoolis õpiti täiendavalt ka järgmisi õppeaineid: ajalugu, algteadmisi loodusteadusest, füüsikast, geograafiast ning kuna kooli õppekeel oli vene keel, siis ka eesti keelt.
1920. aasta "Avalikkude algkoolide seadusega" muudeti vallakoolid avalikeks algkoolideks.
Vaata ka
Viited
- ↑ Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 116.
- ↑ 2,0 2,1 Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 115–116.
- ↑ Liim, A. Luteri usu vallakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 114–116.
Kirjandus
- Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Koostanud Allan Liim. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999.
- Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Peatoimetaja F. Eisen, tegevtoimetaja E. Laul. Tallinn: Valgus, 1989.
- Elango, A., Laul, E., Liim, A., Sirk, V. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul, toimetaja Veronika Varik. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus, 2010.