Girolamo Frescobaldi: erinevus redaktsioonide vahel

Girolamo Frescobaldi
Girolamo Frescobaldi
	Girolamo Frescobaldi (1583–1643)
Sündinud	14. september 1583; Ferrara, Itaalia
Surnud	1. märts 1643; Rooma, Itaalia
Elukutse	helilooja, organist

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 1. juuni 2019, kell 12:07

Girolamo Frescobaldi (1583 Ferrara – 1. märts 1643 Rooma) oli itaalia organist ja helilooja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti 13. septembril 1583 Ferraras. Juba lapsena õppis ta Ferrara katedraali organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Frescobaldi ilmutas juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.

Jaanuaris 1607 sai Frescobaldi organistikoha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõne nädala, misjärel läks reisima Flandriasse. 1. novembril 1608 sai Frescobaldi organistiks Püha Peetruse katedraalis Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.

1628. aastast elas ta Firenzes, kus oli organistina Medicite teenistuses. Firenzes elas Frescobaldi viis aastat. Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Girolamo Frescobaldi oli oma aja üks tuntumaid organiste – orelivirtuoos. Väidetavalt olevat tema orelimängu kuulanud Roomas ligi 30 000 inimest. Girolamo Frescobaldi mõjutas oma loominguga Johann Jacob Frobergerit ja hiljem Johann Sebastian Bachi. Johann Jacob Froberger oli Girolamo Frescobaldi õpilane. 1637. aastal ta reisis Viinist Roomasse, et Frescobaldiga kohtuda. Girolamo Frescobaldi oli esimene itaalia muusika ajaloos, kes hakkas kirjutama sooloteoseid orelile. Enne teda kasutati orelit Itaalias põhiliselt saatepillina.

Girolamo Frescobaldi kirjutas madrigale. Esimene madrigalikogumik ilmus 1608. aastal. See sisaldas tokaatasid, ritšerkaare, fantaasiaid, capriccio'sid ning fuugasid orelile ja cembalo'le (klavessiinile). Kõige tuntum on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled", 1635), mis sisaldab missasid orelile.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

/ Werner Music Arcive

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali Great Composers 1300–1900. A Biographical and Critical Guide. The H.W.Wilson Company. New York.

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 Girolamo Frescobaldi sündis arvatavasti [[13. september|13. septembril]] 1583 Ferraras. Juba lapsena õppis ta Ferrara [[katedraal]]i organisti Luzzasco Luzzaschi juures. Frescobaldi ilmutas juba varakult erakordseid võimeid nii orelimängus kui ka laulmises.
-Jaanuaris [[1607]] sai Frescobaldi organistikoha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõne nädala, misjärel läks reisima [[Flandria]]sse. [[1. november|1. novembril]] [[1608]]. aastal sai Frescobaldi organistiks [[Püha Peetruse katedraal]]is Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.
+Jaanuaris [[1607]] sai Frescobaldi organistikoha Santa Maria kirikus Roomas, kus töötas ainult mõne nädala, misjärel läks reisima [[Flandria]]sse. [[1. november|1. novembril]] [[1608]] sai Frescobaldi organistiks [[Püha Peetruse katedraal]]is Roomas. Seal töötas ta 20 aastat.
 [[1628]]. aastast elas ta [[Firenze]]s, kus oli organistina [[Medici]]te teenistuses. Firenzes elas Frescobaldi viis aastat. Seejärel naasis ta Roomasse Püha Peetruse katedraali, kus töötas oma elu lõpuni. Girolamo Frescobaldi suri 1. märtsil 1643 Roomas.
@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 Girolamo Frescobaldi kirjutas [[madrigal]]e. Esimene madrigalikogumik ilmus [[1608]]. aastal.
-See sisaldas [[tokaata]]sid, [[ritšerkaar]]e, [[fantaasia (heliteos)|fantaasia]]id, ''[[capriccio]]''<nowiki/>'sid ja [[fuuga]]sid orelile ja ''cembalo''<nowiki/>'le ([[klavessiin]]ile). Kõige tuntum on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled", [[1635]]), mis sisaldab [[missa (muusika)|missa]]sid orelile.
+See sisaldas [[tokaata]]sid, [[ritšerkaar]]e, [[fantaasia (heliteos)|fantaasia]]id, ''[[capriccio]]''<nowiki/>'sid ning [[fuuga]]sid orelile ja ''cembalo''<nowiki/>'le ([[klavessiin]]ile). Kõige tuntum on tema kogumik "Fiori Musicali" ("Muusikalised lilled", [[1635]]), mis sisaldab [[missa (muusika)|missa]]sid orelile.
 ==Välislingid==