Ted Bundy: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Parandasin kirjavigu.
PResümee puudub
12. rida: 12. rida:
| Rahvus = ameeriklane
| Rahvus = ameeriklane
}}
}}
'''Theodore Robert Bundy''' (sündinud '''Theodore Robert Cowell'''; [[24. november]] [[1946]] – [[24. jaanuar]] [[1989]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[sarimõrvar]], [[Inimrööv|inimröövija]], [[Vägistamine|vägistaja]], sissemurdja ja [[Nekrofiilia|nekrofiil]], kes ründas ja tappis mitmeid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikid]]<nowiki/>e noori naisi [[1970. aastad|1970.]] aastatel.


'''Theodore Robert Bundy''' (sündinud '''Theodore Robert Cowell'''; [[24. november]] [[1946]] – [[24. jaanuar]] [[1989]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[sarimõrvar]], [[Inimrööv|inimröövija]], [[Vägistamine|vägistaja]], sissemurdja ja [[Nekrofiilia|nekrofiil]], kes ründas ja tappis mitmeid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikid]]<nowiki/>e noori naisi [[70. aastad|seitsemkümnendatel]] aastatel. Pärast aastaid kuritegude eitamist, tunnistas ta üles üle 30 tapmise, mille ta viis läbi seitsmes osariigis [[1974]] ja [[1978]] aastate vahel. Tegelik ohvrite arv on teadmata.
Pärast aastaid kuritegude eitamist tunnistas ta üles üle 30 tapmise, mille oli toime pannud seitsmes USA osariigis aastatel [[1974]]–[[1978]]. Tegelik ohvrite arv on teadmata.







Paljud Bundy noored naissoost ohvrid nägid teda karismaatilise ja võluvana, mida ta omakasupüüdlikult ära kasutas, et nende usaldust võita. Enamasti lähenes ta neile avalikes kohtades, teeseldes vigastust, puuet või mängides võimuorganit, enne kui ta ründas ohvreid eraldatud alas. Vahepeal külastas ta oma lõplikku kuriteopaika, kus ta sooritas seksuaalkuritegusid lagunevate laipade peal kuni [[Roiskumine|roiskumiseni]] või kuni ohvrid olid hävitatud metsloomade poolt. Ta raius vähemalt 12 ohvril pea maha ning jättis mõningad pead mälestuseks oma korterisse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Keppel|pealkiri=The Riverman: Ted Buny and I Hunt For The Green River Killer|aasta=2005|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=378, 393}}</ref>
Paljud Bundy noored naissoost ohvrid nägid teda karismaatilise ja võluvana, mida ta omakasupüüdlikult ära kasutas, et nende usaldust võita. Enamasti lähenes ta neile avalikes kohtades, teeseldes vigastust, puuet või mängides võimuorganit, enne kui ta ründas ohvreid eraldatud alas. Vahepeal külastas ta oma lõplikku kuriteopaika, kus ta sooritas seksuaalkuritegusid lagunevate laipade peal kuni [[Roiskumine|roiskumiseni]] või kuni ohvrid olid hävitatud metsloomade poolt. Ta raius vähemalt 12 ohvril pea maha ning jättis mõningad pead mälestuseks oma korterisse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Keppel|pealkiri=The Riverman: Ted Buny and I Hunt For The Green River Killer|aasta=2005|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=378, 393}}</ref>


Esimest korda võeti Bundy vahi alla [[Utah]] osariigis inimröövi katse eest, mille tõttu ta 1975. aastal süüdi mõisteti ja vangistati. Peale seda hakati teda kahtlustama teistes lahendamata kuritegudes ka teistes osariikides. Seistes silmitsi Colorado osariigis sooritatud mõrva süüdistustega, põgenes ta kaks korda vahi alt - esimesel korral, 1977. aastal, jäeti Bundy üksi Pitkini valla kohtumaja raamatukokku, kust ta teise korruse aknast alla hüpates mägedesse põgenes, kuus päeva peale põgenemist suudeti Bundy võtta uuesti vahi alla.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ann Rule|pealkiri=The Stranger Beside Me|aasta=2009|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Stephen Michaud; Hugh Aynesworth|pealkiri=The Only Living Witness: The True Story of Serial Sex Killer Ted Bundy|aasta=1999|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=Authorlink Press|lehekülg=263}}</ref> Teisel korral imiteeris ta raamatute abil oma magavat keha, ronides ise läbi laes oleva väikse augu üleval asuvasse vanglatöötaja ruumi, kus vahetas oma riided ning kõndis läbi vangla peauste vabadusse. 1978. aastal [[Florida|Floridas]] tabati ta uuesti ja lõplikult.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ann Rule|pealkiri=The Stranger Beside Me|aasta=2009|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=308}}</ref><ref name=":1" /> Floridas toime pandud mõrvade eest mõisteti talle kolm [[Surmanuhtlus|surmanuhtlust]] kahel erineval kohtuprotsessil.
Esimest korda võeti Bundy vahi alla [[Utah|Utah']] osariigis inimröövi katse eest, mille tõttu ta 1975. aastal süüdi mõisteti ja vangistati. Pärast seda hakati teda kahtlustama lahendamata kuritegudes ka teistes osariikides. Seistes silmitsi Colorado osariigis sooritatud mõrvasüüdistustega, põgenes ta kaks korda vahi alt – esimesel korral, 1977. aastal, jäeti Bundy üksi Pitkini valla kohtumaja raamatukokku, kust ta teise korruse aknast alla hüpates mägedesse põgenes, kuus päeva pärast põgenemist suudeti Bundy võtta uuesti vahi alla.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Ann Rule|pealkiri=The Stranger Beside Me|aasta=2009|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Stephen Michaud; Hugh Aynesworth|pealkiri=The Only Living Witness: The True Story of Serial Sex Killer Ted Bundy|aasta=1999|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=Authorlink Press|lehekülg=263}}</ref> Teisel korral imiteeris ta raamatute abil oma magavat keha, ronides ise läbi laes oleva väikse augu üleval asuvasse vanglatöötaja ruumi, kus vahetas oma riided ning kõndis läbi vangla peauste vabadusse. 1978. aastal [[Florida|Floridas]] tabati ta uuesti ja lõplikult.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ann Rule|pealkiri=The Stranger Beside Me|aasta=2009|koht=Ameerika Ühendriigid|kirjastus=Pocket Books|lehekülg=308}}</ref><ref name=":1" /> Floridas toime pandud mõrvade eest mõisteti talle kolm [[Surmanuhtlus|surmanuhtlust]] kahel eri kohtuprotsessil.

⚫
Bundy hukati elektritoolis Flordia osariigi vanglas 24. jaanuaril 1989. aastal.<ref>Bearak, Barry (24 jaanuar 1989). "Bundy Electrocuted After Night of Weeping, Praying: 500 Cheer Death of Murderer. Los Angeles Times. Los Angeles, California. </ref> Elulookirjanik Ann Rule kirjeldas Bundy't kui " sadistlikku [[Sotsiopaat|sotsiopaati]], kes nautis teiste inimeste valu ja kontrolli, mis tal oma ohvrite üle oli enne ja pärast nende tapmist".<ref name=":0" />Bundy enda arvamus polnud samuti Rule'i omast kuigi erinev - on teada, et Bundy on nimetanud ennast kui "kõige külmaverelisem hoorapoeg, keda sa iial kohata võid".<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Robert D. Hare|pealkiri=Without Conscience: The Disturbing World of The Psychopath Among Us|aasta=1999|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=The Guildford Press|lehekülg=23}}</ref> Üks Bundy advokaatidest Polly Nelson on kirjutanud, et mees oli "tõeline kurjuse sümbol".<ref>{{Raamatuviide|autor=Polly Nelson|pealkiri=Defending The Devil: My Story as Ted Bundy's Last Lawyer|aasta=1994|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=William Morrow|lehekülg=319}}</ref>


⚫
Bundy hukati elektritoolis Flordia osariigi vanglas 24. jaanuaril 1989.<ref>Bearak, Barry (24 jaanuar 1989). "Bundy Electrocuted After Night of Weeping, Praying: 500 Cheer Death of Murderer. Los Angeles Times. Los Angeles, California. </ref> Elulookirjanik Ann Rule kirjeldas Bundyt kui "sadistlikku [[Sotsiopaat|sotsiopaati]], kes nautis teiste inimeste valu ja kontrolli, mis tal oma ohvrite üle oli enne ja pärast nende tapmist".<ref name=":0" />Bundy enda arvamus polnud samuti Rule'i omast kuigi erinev – on teada, et Bundy on nimetanud ennast kui "kõige külmaverelisem hoorapoeg, keda sa iial kohata võid".<ref name=":1" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Robert D. Hare|pealkiri=Without Conscience: The Disturbing World of The Psychopath Among Us|aasta=1999|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=The Guildford Press|lehekülg=23}}</ref> Üks Bundy advokaate Polly Nelson on kirjutanud, et mees oli "tõeline kurjuse sümbol".<ref>{{Raamatuviide|autor=Polly Nelson|pealkiri=Defending The Devil: My Story as Ted Bundy's Last Lawyer|aasta=1994|koht=Ameerika ühendriigid|kirjastus=William Morrow|lehekülg=319}}</ref>
<br />


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 29. mai 2019, kell 07:56

Ted Bundy
Ted Bundy 1978. aastal
Sünninimi Theodore Robert Cowell
Sünniaeg 24. november 1946 Muuda Vikiandmetes
Burlington, Vermont
Surmaaeg 24. jaanuar 1989 (42-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Florida riiklik vangla, Florida
Rahvus ameeriklane

Theodore Robert Bundy (sündinud Theodore Robert Cowell; 24. november 1946 – 24. jaanuar 1989) oli Ameerika Ühendriikide sarimõrvar, inimröövija, vägistaja, sissemurdja ja nekrofiil, kes ründas ja tappis mitmeid Ameerika Ühendriikide noori naisi 1970. aastatel.

Pärast aastaid kuritegude eitamist tunnistas ta üles üle 30 tapmise, mille oli toime pannud seitsmes USA osariigis aastatel 1974–1978. Tegelik ohvrite arv on teadmata.

Paljud Bundy noored naissoost ohvrid nägid teda karismaatilise ja võluvana, mida ta omakasupüüdlikult ära kasutas, et nende usaldust võita. Enamasti lähenes ta neile avalikes kohtades, teeseldes vigastust, puuet või mängides võimuorganit, enne kui ta ründas ohvreid eraldatud alas. Vahepeal külastas ta oma lõplikku kuriteopaika, kus ta sooritas seksuaalkuritegusid lagunevate laipade peal kuni roiskumiseni või kuni ohvrid olid hävitatud metsloomade poolt. Ta raius vähemalt 12 ohvril pea maha ning jättis mõningad pead mälestuseks oma korterisse.[1]

Esimest korda võeti Bundy vahi alla Utah' osariigis inimröövi katse eest, mille tõttu ta 1975. aastal süüdi mõisteti ja vangistati. Pärast seda hakati teda kahtlustama lahendamata kuritegudes ka teistes osariikides. Seistes silmitsi Colorado osariigis sooritatud mõrvasüüdistustega, põgenes ta kaks korda vahi alt – esimesel korral, 1977. aastal, jäeti Bundy üksi Pitkini valla kohtumaja raamatukokku, kust ta teise korruse aknast alla hüpates mägedesse põgenes, kuus päeva pärast põgenemist suudeti Bundy võtta uuesti vahi alla.[2] [3] Teisel korral imiteeris ta raamatute abil oma magavat keha, ronides ise läbi laes oleva väikse augu üleval asuvasse vanglatöötaja ruumi, kus vahetas oma riided ning kõndis läbi vangla peauste vabadusse. 1978. aastal Floridas tabati ta uuesti ja lõplikult.[4][3] Floridas toime pandud mõrvade eest mõisteti talle kolm surmanuhtlust kahel eri kohtuprotsessil.

Bundy hukati elektritoolis Flordia osariigi vanglas 24. jaanuaril 1989.[5] Elulookirjanik Ann Rule kirjeldas Bundyt kui "sadistlikku sotsiopaati, kes nautis teiste inimeste valu ja kontrolli, mis tal oma ohvrite üle oli enne ja pärast nende tapmist".[2]Bundy enda arvamus polnud samuti Rule'i omast kuigi erinev – on teada, et Bundy on nimetanud ennast kui "kõige külmaverelisem hoorapoeg, keda sa iial kohata võid".[3][6] Üks Bundy advokaate Polly Nelson on kirjutanud, et mees oli "tõeline kurjuse sümbol".[7]

Viited

  1. ↑ Robert Keppel (2005). The Riverman: Ted Buny and I Hunt For The Green River Killer. Ameerika Ühendriigid: Pocket Books. Lk 378, 393.
  2. ↑ 2,0 2,1 Ann Rule (2009). The Stranger Beside Me. Ameerika ühendriigid: Pocket Books.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Stephen Michaud; Hugh Aynesworth (1999). The Only Living Witness: The True Story of Serial Sex Killer Ted Bundy. Ameerika ühendriigid: Authorlink Press. Lk 263.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ Ann Rule (2009). The Stranger Beside Me. Ameerika Ühendriigid: Pocket Books. Lk 308.
  5. ↑ Bearak, Barry (24 jaanuar 1989). "Bundy Electrocuted After Night of Weeping, Praying: 500 Cheer Death of Murderer. Los Angeles Times. Los Angeles, California.
  6. ↑ Robert D. Hare (1999). Without Conscience: The Disturbing World of The Psychopath Among Us. Ameerika ühendriigid: The Guildford Press. Lk 23.
  7. ↑ Polly Nelson (1994). Defending The Devil: My Story as Ted Bundy's Last Lawyer. Ameerika ühendriigid: William Morrow. Lk 319.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ted_Bundy&oldid=5336885"