Heldur Viires: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P {{birth date and age|1927|6|23}} |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
| Pildi info = |
| Pildi info = |
||
| Sünninimi = Heldur-Jaan Viires |
| Sünninimi = Heldur-Jaan Viires |
||
| Sünniaeg = |
| Sünniaeg = {{birth date and age|1927|6|23}} |
||
| Sünnikoht = Tallinn |
| Sünnikoht = Tallinn |
||
| Surmaaeg = |
| Surmaaeg = |
||
Redaktsioon: 28. mai 2019, kell 20:38
| Heldur Viires | |
|---|---|
| Sünninimi | Heldur-Jaan Viires |
| Sündinud |
23. juuni 1927 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Tartu Riiklik Kunstiinstituut, Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | maalikunstnik ja raamatugraafik |
| Tunnustus | 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk |
Heldur-Jaan Viires (kuni 1935. aastani Heldur-Jaan Veerbaum; sündinud 23. juunil 1927 Tallinnas) on eesti maalikunstnik ja raamatugraafik.
Elulugu
Heldur Viires lõpetas 1945. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppis aastatel 1945–1949 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. 1949. aastal suunati ta stipendiaadina Leningradi I. Repini nimelisse Kunstiinstituuti. Veel sama aasta lõpul tuli noor kunstnik Tartusse tagasi ning arreteeriti 1950. aastal formaalse süüdistuse alusel, nagu seda oli tehtud juba varem tema õpingukaaslaste Esther Potisepa, Valdur Ohaka, Henn Roode, Lembit Saartsi ja Ülo Soosteriga.[1]
Oli vangilaagris Vorkutas kuni 1956. aastani. Pärast naasmist astus ta Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti maali erialale, mille lõpetas 1959. aastal. Tema diplomitöö oli õlimaal "Kalurikolhoosis".[2]
Pärast kooli lõpetamist asus Viires tööle vabakutselisena, tegeledes peamiselt raamatugraafikaga. Ta kujundas ja illustreeris nii klassika- kui ka ulmeteoseid, luulekogusid, lasteraamatuid.[3] Tegi firmale Meloodia plaadiümbriseid. Kui asutati uus kirjastus Valgus, asus ta teadusliku illustratsiooni alale, kuhu jäi kuni pensionile minekuni.
Viires oli 1989. aastast Tartu Kunstiühingu Stuudio (ehk Konrad Mäe Ateljee) õppejõud ja aastast 1998 juhataja.
Looming
Näitustel esinemist alustas Heldur Viires 1959. aastal. Isikunäitusi on tal toimunud 1971. aastal Göteborgis, 1978. aastal Stockholmis, aastavahetusel 1981/1982 Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis, 1988. aastal Adamson-Ericu Muuseumis Tallinnas, 1994. aastal Küü-galeriis Tartus (koos Kaja Kärneriga) ja 1996. aastal Mikkeli Galeriis Tartus (koos Kaja Kärneriga).[4] 1998. aastal oli valik Heldur Viirese monotüüpiaid eksponeeritud Mikkeli Galeriis. 2007. aastal olid Viirese monotüüpiad väljas Tartu Kunstimajas.
Viires on olnud viljakas loodusjoonistaja, ta on joonistanud liikide pildid mitmetesse määrajatesse ja loodusraamatutesse:
- "Eesti pomoloogia", 1970
- Jaan Viidalepp. “Liblikate määraja”, 1971
- Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires. “Eesti taimharuldusi”, 1980
- Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires. “Kaitskem kauneid taimi!”, 1981
- “Punane Raamat”, 1982
- Neeme Mikelsaar. “Eesti NSV kalad”, 1984
- Eerik Kumari. “Eesti lindude välimääraja”, 4. trükk, 1984
Liikmesus
- 1964 Eesti Kunstnike Liidu liige
- 1989 Kunstiühingu Pallas liige
Tunnustused
- 2000 Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi kultuuripreemia
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
- 2007 Anton Starkopfi nimeline preemia
- 2009 Kunstiühingu "Pallas" auliige
- 2019 Tartu aukodanik[5]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Ülle Kruus. Heldur Viires Monotüüpiad. Adamson-Ericu muuseum 1988
- ↑ V. Jõeste. "Kaitsti diplomitöid". - Sirp ja Vasar, 10. juuli 1959
- ↑ 3,0 3,1 Maalikunstnikuks saab õppida vaid Tartus või Pariisis. Toomas Kuke intervjuu Heldur Viiresega. Eesti Loodus 4/ 2012
- ↑ Heldur Viirese monotüüpiad Tartu Kunstimajas, 2007
- ↑ Volikogu nimetas Tartu aukodanikud Tartu linna koduleht, 25.01.2019