Makroökonoomika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 28. mai 2019, kell 13:41

Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis.

Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg, intressimäärad jms.

Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste või meditsiiniteenuste turgudel.

Riigi neli peamist makromajanduspoliitilist eesmärki:

1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);

2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);

3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);

4) stabiilne maksebilanss.

Seega on tähtsamateks makroökonoomilisteks näitajataks majanduse koguprodukt (SKP ja RKP), inflatsioon ja tööpuudus. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. Riigi arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Makroökonomistid

Makroökonoomikaga seotud teemad

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Makroökonoomika uurib''' majanduse kui terviku käitumist. [[Riik|Riigi]] majanduseelu mõjutavad üksikute [[majandussubjektid]]e (ettevõtete, [[tarbija]]te ja [[valitsus]]e) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. [[Avatud majandus]]e puhul võetakse arvesse ka [[välissektor]]i mõju, mis avaldub eelkõige [[väliskaubandus]]e ja [[välisinvesteering|-investe]]eringute [[riigi maksebilanss|riigi maksebilansis]].
+'''Makroökonoomika uurimisobjektiks''' on [[kogunõudlus]] ja [[kogupakkumine]] [[kaubaturg|kaubaturul]], [[kogutoodang]] ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused ([[inflatsioon]]), [[tööpuudus]], [[rahaturg]], [[intressimäär]]ad jms.
-'''Makroökonoomika uurimisobjektiks''' on [[kogunõudlus]] ja [[kogupakkumine]] [[kaubaturg|kaubaturul]], [[kogutoodang]] ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused ([[inflatsioon]]), [[tööpuudus]], [[rahaturg]], [[Intressimäär|intressimäärad]] jms.
 Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute [[majandussubjektid]]e käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel [[turg]]udel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks [[põllumajandussaadused|põllumajandussaaduste]] või [[meditsiiniteenused|meditsiiniteenuste]] [[turgu]]del.
 '''Riigi neli peamist makromajanduspoliitilist eesmärki:'''
@@ 17. rida: / 14. rida: @@
 ) stabiilne [[maksebilanss]].
 Seega on tähtsamateks '''makroökonoomilisteks näitajataks''' [[majanduse koguprodukt]] ([[SKP]] ja [[rahvamajanduse kogutoodang|RKP]]), [[inflatsioon]] ja [[tööpuudus]]. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. [[Riik|Riigi]] arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini [[rahvamajanduse koguprodukt]]i ([[Rahvamajanduse kogutoodang|RKP]]) näitajat.
 == Vaata ka ==
@@ 42. rida: / 37. rida: @@
 *[[SKP]]
 *[[töötus]]
 *[[valuuta]]
 {{Makronoomika}}
-[[Category:Majandusteadus]]
+[[Kategooria:Majandusteadus]]
 [[Kategooria:Makroökonoomika|*]]