Erinevus lehekülje "Entsüklopeedia" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
(Meid vene kultuuriruumi paigutav viiteta lõik välja)
P
 
==Entsüklopeediad ja Eesti==
Eesti alal hakati saksa kultuuriringkondakultuuriruumi kuulumise tõttu esmalt kasutama saksakeelseid entsüklopeediaid. Nende kättesaadavus oli juhuslik ja laiemat levikut need ei saanud.
 
Oluline muutus toimus [[Tartu Ülikool]]i taasavamisega [[1802]]. aastal. Ülikooli raamatukogu esimene direktor, professor [[Johann Karl Simon Morgenstern]], hakkas süstemaatiliselt tellima mitmesuguseid maailmas ilmunud entsüklopeedilisi teatmeteoseid{{lisa viide}}.
Aastatel 1908–1909 ilmus Tartus [[Jakob Martin Muide]] eestvõttel 7 vihikut "Hariduse sõnaraamatut"<ref name="EE"/>. See sisaldas märksõnu A-st kuni märksõnani ''definitsioon''. Sõnaraamat jäi lõpetamata<ref name="EE"/>.
 
===EestiEsimese esimese vabariigiiseseisvuse ajal===
Aastal 1931 avaldas kirjastus [[Elu (kirjastus)|Elu]] 3-köitelisena kavandatud entsüklopeedia "[[Konversatsioon-leksikon: teaduste sõnaraamat]]"<ref name="EE"/>. Sõnaraamatust jõudis ilmuda 1. köite 1. raamat, jõudes märksõnani ''aktsidentsid''<ref name="EE"/>.
 
[[ENEKE]] on aastatel 1982–1986 ilmunud 4-köiteline noortele suunatud üldentsüklopeedia.
 
===Pärast taasiseseisvumistiseseisvuse taastamist===
Eesti üks täiuslikumaid entsüklopeediaid on 1985. aastal ilmuma hakanud "[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]" (ENE) 2. väljaanne, mis alates 5. köitest (1990) ilmus "[[Eesti entsüklopeedia]]" (EE) nime all. Viimane, 15. köide ilmus [[2007]]. aastal.
 
 
==Veebientsüklopeediad==
Pärast 2001. aastal alustatud [[Vikipeedia]]t, mis on paljukeelne kõigile redigeerimiseks avatud universaalentsüklopeedia, on alustatud ka mitme teise veebientsüklopeediaga. Need erinevad Vikipeediast ühest küljest selle poolest, et redigeerimisõigus on enamikus neist piiratud – selleks tuleb tõendada enda asjatundlikkust antud valdkonnas, või koguni tuleb olla tunnustatud spetsialist antud küsimuses, artikleid retsenseeritakse ning autoriks ollesautoritel tuleb esineda oma tegeliku nime all. Teisest küljest on need entsüklopeediad tihti piiratuma temaatikaga.
 
Peamised veebientsüklopeediad Vikipeedia kõrval on:
*[[Encarta]] – Microsofti entsüklopeedia, mida algselt müüdi CD-plaadil; veebiversioon suleti 2009.
 
Lisaks neile on veel palju pisemaid veebientsüklopeediaid. Samuti on mitmed raamatuinaraamatute kujul trükitud entsüklopeediad teinud oma veebiversioonid – näiteks [[Encyclopædia Britannica]], [[Catholic Encyclopedia]] ja [[TEA entsüklopeedia]].
 
== Viited ==

Navigeerimismenüü