Silmutorbik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Silmutorbik''' (ka '''silmumõrd''') oli [[kuusk|kuuse]]koorest või [[mänd|männi]][[peerg]]udest [[koonus]]jas püünis [[silmud]]e püüdmiseks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195</ref>. |
'''Silmutorbik''' (ka '''silmumõrd''') oli [[kuusk|kuuse]]koorest või [[mänd|männi]][[peerg]]udest [[koonus]]jas püünis [[silmud]]e püüdmiseks<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195</ref>. |
||
==Silmutorbiku ehitus== |
==Silmutorbiku ehitus== |
||
Silmutorbik oli kuni 60 |
Silmutorbik oli kuni 60 cm pikkune, tema [[pujus]] ca 20 cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud [[kasetoht|kasetohust]], otsaava oli suletud õlgedega<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267</ref>. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste [[nöör]]ide abil ca poole meetriste vahedega ühise [[selgnöör]]i külge, mis oli varustatud raskuste ja [[ujuk]]itega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. |
||
==Kasutuskohad== |
==Kasutuskohad== |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
==Tänapäev== |
==Tänapäev== |
||
Silmutorbiku [[definitsioon]] kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 |
Silmutorbiku [[definitsioon]] kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis. |
||
Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 |
Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Vabariigi valitsus]]e määrus. 16.06.2016. § 7.4</ref>. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
16. rida: | 16. rida: | ||
*[[rüsa]] |
*[[rüsa]] |
||
*[[noot (kalandus)|noot]] |
*[[noot (kalandus)|noot]] |
||
*[[sääs]] |
*[[sääs]] |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
== Välislink == |
== Välislink == |
||
*[https://www.muis.ee/museaalview/503784 Silmumõrd, Eesti Rahva Muuseum] |
*[https://www.muis.ee/museaalview/503784 Silmumõrd, Eesti Rahva Muuseum] |
||
*[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ Lõkspüünised] |
*[http://rannakalurematerjalid.ut.ee/morraosad/ Lõkspüünised] |
||
[[Kategooria:Kalapüügivahendid]] |
[[Kategooria:Kalapüügivahendid]] |
Redaktsioon: 24. mai 2019, kell 15:34
Silmutorbik (ka silmumõrd) oli kuusekoorest või männipeergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseks[1].
Silmutorbiku ehitus
Silmutorbik oli kuni 60 cm pikkune, tema pujus ca 20 cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud kasetohust, otsaava oli suletud õlgedega[2]. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste nööride abil ca poole meetriste vahedega ühise selgnööri külge, mis oli varustatud raskuste ja ujukitega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada[1].
Kasutuskohad
Silmutorbikud olid Eestis kasutusel vaid Narva jõel. Samalaadseid peergudest silmumõrdu kasutati ka Ingeris ja Onega jõel, samuti Soomes ja Rootsis[2].
Tänapäev
Silmutorbiku definitsioon kehtivas kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis.
Silmumõrd on eeskirja järgi – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suu on kuni 0,5 m kõrge ja kuni 1 m lai ning pujuse diameeter on kuni 5 cm[3].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267
- ↑ Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 7.4