Riik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. mai 2019, kell 10:51

See artikkel räägib politoloogia mõistest; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit Politeia; taksonoomilisest üksusest vaata artiklit Riik (bioloogia); biogeograafilise üksuse kohta vaata artiklit Riikkond

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Riik on kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus (juriidiline lähenemine).

Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (strukturaal-funktsionalistlik lähenemine).

Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate isikute suhtes (üks politoloogilistest lähenemistest).

Riigi ajalooline areng

Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist kui inimkogukonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Aristoteles nägi iseseisvas linnriigis moraalse inimese arendamise vahendit. Kreeka linnriigi idee on lähedasem tänapäevasele rahvuse mõistele, kuna selle peamiseks tunnuseks on ühtse keele, kultuuri ja ajalooga rahvas.

Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kohustused. Mittekodanikele ehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud.

Rooma lagunemise järel tekkis ühtne riigi kontseptsioon alles 16. sajandil Niccolò Machiavelli ja Jean Bodini kirjutistes. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Machiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ning keskendus tema tugevusele ja elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Bodini teooriad olid lähtekohaks 17. sajandi arusaamale kuningate võimu jumalikust päritolust.

Vestfaali rahu lahendas pinged Püha Rooma riigi keisrite monarhismi ja Saksa vürstide föderalismipüüdluste vahel, tunnistades impeeriumi liikmesriikide täielikku territoriaalset ülemvõimu. Riikidele anti õigus sõlmida üksteise ja võõrvõimudega lepinguid. Muutuste kaudu tekkis tänapäevane arusaam riigist.

Riigi tunnused

Definitsioon

Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab erinevate, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnuste komplektile. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist konflikti, kuna erinevad definitsioonid viitavad erinevatele riigi funktsioneerimise teooriatele ja tulemusena valideerivad erinevaid poliitilisi lähtekohti ja strateegiaid.

Levinuima definitsiooni autor on Max Weber, kes näeb riiki kui "kohustuslikku poliitilist organisatsiooni keskvalitsusega, mis suudab kehtestada ja hoida legitiimse vägivalla monopoli kindlal maa-alal".

Teised teoreetikud panevad rõhu juriidilistele, mitte empiirilistele atribuutidele.

Kolme elemendi õpetus

Kuigi riigil ei ole üldtunnustatud definitsiooni, on kõige autoriteetsemaks lähtekohaks Georg Jellineki kolme elemendi õpetus (Drei-Elemente-Lehre). Selle kohaselt on riigi elementideks territoorium, rahvas ja valitsus.

Kolme elemendi õpetus jõudis ka õigusliku tunnustuseni 1933. aasta Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis. Konventsiooni artikkel 1 sätestab et:

Riik kui rahvusvahelis-õiguslik isik peaks omama järgmisi tunnuseid: (a) alaline elanikkond; (b) määratletud territoorium; (c) valitsus; ning (d) võime astuda suhetesse teiste riikidega.

Viimane tunnus on kolme elemendi õpetuse mõttes valitsuse üks aspekte. Montevideo konventsiooni artikli 3 kohaselt ei sõltu riiklus tunnustamisest.

Veel võimalikke tunnuste loendeid

Riigil ei ole üht kindlat definitsiooni. Samuti on riigi tunnuste esitamine keeruline ülesanne. Allpool on loetelu tunnustest, mis riigil peaksid olema.

Maa-ala.
Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil.

Tõenäoliselt on kodanikkond olulisem tunnus, kui territoorium. Püsiv võimu teostamine eeldab mingisugust kontrolli inimeste üle, kes sellele alluvad. Mõningad rändrahvad seevastu on osutunud võimeliseks juhtima suurt hulka inimesi ilma püsiva territooriumita.

Majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik.
Sotsiaalsüsteem, sealhulgas haridussüsteem.
Transpordisüsteem inimeste ja kaupade vedamiseks.
Valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (näiteks politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle.
Rahvusvaheline tunnustus. Olgugi, et kõige viimane ei ole ta kõige tähtsusetum. Riik peab olema "klubisse" vastu võetud teiste riikide poolt.
riik tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega

Maailmas on riike, mis ei vasta kõigile ülalmainitud tingimustele. Enamasti on tegemist kurioosumitega, mida riigiks nimetatakse ajaloolistel põhjustel või mingil muul põhjusel.

Natuke üldisem tunnuste loend:

Maa-ala
Loomisakt (näiteks Põhiseadus)
Inimesed, kes elavad maa-alal ja aktsepteerivad loomisakti
Aparaat maa-alal olevate ja inimeste loodud ressursside ümberjaotamiseks (üldjuhul eesmärgiga täita loomisaktis toodud lubadusi inimeste ees).

Aparaadi hulka kuulub alati:

maksukogumissüsteem
kohtuaparaat ja politsei (inimeste omavaheliste lahkhelide lahendamiseks ja ärahoidmiseks)

Aparaadi hulka võivad kuuluda:

sõjavägi (kui muul moel pole inimesi ähvardavat riigivälist ohtu võimalik vältida)
sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (kui põhiseaduses on lubatud inimeste võrdne ja väärikas kohtlemine)
haridussüsteem (kui põhiseaduses on lubatud midagi haridusteemalist)
diplomaatiline korpus

Aparaat võib olla suurem kui eelkirjeldatu, sest loomisaktis on rohkem lubadusi antud või on aparaat ise võtnud endale lisafunktsioone (nt transpordi ja majanduse juhtimine). Seda, kas põhimõtte enese pärast (vt kommunism, bürokraatia), majandusliku otstarbekohasuse pärast või riigi allesjäämiseks pikemas perspektiivis.

Riigi majanduslikud funktsioonid

Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni.

Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõudu, maad ja kapitali) kasutataks võimalikult efektiivselt.

Jaotusfunktsiooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ja abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks.

Stabiliseerimisfunktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks.

Maailma riigid

Riikide täpset arvu on keeruline kindlaks määrata. See sõltub sellest, kuidas riiki defineerida. 2011. aasta juuli seisuga on maailmas 194 riiki, mis vastavad peaaegu kõigile riigi tunnustele.

Kindlasti ei kuulu riikide hulka mõne riigi territooriumi lahutamatud osad, näiteks Inglismaa ja Šotimaa, ning mõnele teisele riigile kuuluvad alad, näiteks Puerto Rico ja Bermuda.

Traditsiooniliselt jäetakse toimivate riikide hulka arvamata ka iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik oma sõjaväe abil (Tšetšeenia, Tiibet, Balti riigid aastail 1940–1991). Rahvusvaheliselt tunnustatud riikide hulka ei kuulu ka protektoraadid (Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Transnistria).

Ilmselt tuleb riigiks lugeda Taiwan (Hiina Vabariik), kuigi tema riigiks olemine on vaieldav, sest tal napib Hiina Rahvavabariigi vastuseisu tõttu rahvusvahelist tunnustust.

Riikidena on toiminud ka mõned vaimulikud ordud (näiteks Liivi ordu ja Saksa ordu). Praegu on terve rida riigi tunnuseid Malta ordul.

Vaata ka

Välislingid

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
-'''Riik''' on ühiskondlike gruppide ([[indiviid|indiviidid]]e) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud [[ühiskond]]likest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).
+'''Riik''' on ühiskondlike gruppide ([[indiviid]]ide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud [[ühiskond]]likest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).
 '''Riik''' on kindla [[territoorium]]iga sõltumatu ([[suveräänsus|suveräänne]]) üksus (juriidiline lähenemine).
@@ 23. rida: / 23. rida: @@
 Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab erinevate, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnuste komplektile. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist konflikti, kuna erinevad definitsioonid viitavad erinevatele riigi funktsioneerimise teooriatele ja tulemusena valideerivad erinevaid poliitilisi lähtekohti ja strateegiaid.
 Levinuima definitsiooni autor on Max Weber, kes näeb riiki kui "kohustuslikku poliitilist organisatsiooni keskvalitsusega, mis suudab kehtestada ja hoida legitiimse vägivalla monopoli kindlal maa-alal".
 Teised teoreetikud panevad rõhu juriidilistele, mitte empiirilistele atribuutidele.
 ===Kolme elemendi õpetus===
-Kuigi riigil ei ole üldtunnustatud definitsiooni, on kõige autoriteetsemaks lähtekohaks [[Georg Jellinek]]i kolme elemendi õpetus (''Drei-Elemente-Lehre''). Selle kohaselt on riigi elementideks [[territoorium]], [[rahvas]] ja [[valitsus]].
+Kuigi riigil ei ole üldtunnustatud definitsiooni, on kõige autoriteetsemaks lähtekohaks [[Georg Jellinek]]i kolme elemendi õpetus (''Drei-Elemente-Lehre''). Selle kohaselt on riigi elementideks territoorium, [[rahvas]] ja valitsus.
 Kolme elemendi õpetus jõudis ka õigusliku tunnustuseni [[1933]]. aasta [[Montevideo konventsioon|Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis]]. Konventsiooni artikkel 1 sätestab et:
@@ 37. rida: / 37. rida: @@
 ===Veel võimalikke tunnuste loendeid===
 Riigil ei ole üht kindlat definitsiooni. Samuti on riigi tunnuste esitamine keeruline ülesanne. Allpool on loetelu tunnustest, mis riigil peaksid olema.
-# [[territoorium|Maa-ala]].
+# Maa-ala.
 # Kodanikkond või inimesed, kes elavad püsivalt selle riigi territooriumil.
 Tõenäoliselt on kodanikkond olulisem tunnus, kui territoorium. Püsiv võimu teostamine eeldab mingisugust kontrolli inimeste üle, kes sellele alluvad. Mõningad rändrahvad seevastu on osutunud võimeliseks juhtima suurt hulka inimesi ilma püsiva territooriumita.
@@ 54. rida: / 54. rida: @@
 Natuke üldisem tunnuste loend:
-# [[territoorium|Maa-ala]]
+# Maa-ala
 # Loomisakt (näiteks Põhiseadus)
 # Inimesed, kes elavad maa-alal ja aktsepteerivad loomisakti
@@ 60. rida: / 60. rida: @@
 Aparaadi hulka kuulub alati:
 :* maksukogumissüsteem
-:* kohtuaparaat ja [[politsei]] (inimeste omavaheliste lahkhelide lahendamiseks ja ärahoidmiseks)
+:* kohtuaparaat ja politsei (inimeste omavaheliste lahkhelide lahendamiseks ja ärahoidmiseks)
 Aparaadi hulka võivad kuuluda:
 :* [[sõjavägi]] (kui muul moel pole inimesi ähvardavat riigivälist ohtu võimalik vältida)
@@ 70. rida: / 70. rida: @@
 ==Riigi majanduslikud funktsioonid==
-Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse [[allokatsioonifunktsioon|allokatsiooni]]-, [[jaotusfunktsioon|jaotus]]- ja [[stabiliseerimisfunktsioon|stabiliseerimisfunktsiooni]].
+Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse [[allokatsioonifunktsioon|allokatsiooni]]-, [[jaotusfunktsioon|jaotus]]- ja [[stabiliseerimisfunktsioon]]i.
-Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab [[riik]], et olemasolevaid [[ressurss]]e ([[tööjõud]]u, maad ja [[kapital]]i) kasutataks võimalikult efektiivselt.
+Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid [[ressurss]]e ([[tööjõud]]u, maad ja [[kapital]]i) kasutataks võimalikult efektiivselt.
-Jaotusfunktsiooni raames peab [[valitsus]] kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi [[kodanik]]e enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub [[maksud]]e ning mitmesuguste [[pension]]ide, toetuste ja abirahade kaudu, mida nimetatakse [[ülekandemaks]]eteks ehk [[tulusiire]]teks.
+Jaotusfunktsiooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi [[kodanik]]e enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub [[maksud]]e ning mitmesuguste [[pension]]ide, toetuste ja abirahade kaudu, mida nimetatakse [[ülekandemaks]]eteks ehk [[tulusiire]]teks.
-Stabiliseerimisfunktsiooni raames on [[riigi]] eesmärgiks saavutada [[majandus]]e optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et [[riik]] astub samme stabiilse [[majanduskeskkond|majanduskeskkonna]], kiire [[majanduskasv]]u, madala [[inflatsioon]]i ja kõrge [[tööhõive]] saavutamiseks.
+Stabiliseerimisfunktsiooni raames on [[riigi]] eesmärgiks saavutada [[majandus]]e optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse [[majanduskeskkond|majanduskeskkonna]], kiire [[majanduskasv]]u, madala [[inflatsioon]]i ja kõrge [[tööhõive]] saavutamiseks.
 ==Maailma riigid==
 Riikide täpset arvu on keeruline kindlaks määrata. See sõltub sellest, kuidas riiki defineerida. 2011. aasta juuli seisuga on maailmas 194 riiki, mis vastavad peaaegu kõigile riigi tunnustele.
 Kindlasti ei kuulu riikide hulka mõne riigi territooriumi lahutamatud osad, näiteks [[Inglismaa]] ja [[Šotimaa]], ning mõnele teisele riigile kuuluvad alad, näiteks [[Puerto Rico]] ja [[Bermuda]].
 Traditsiooniliselt jäetakse toimivate riikide hulka arvamata ka iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik oma sõjaväe abil ([[Tšetšeenia]], [[Tiibet]], [[Balti riigid]] aastail [[1940]]–[[1991]]). Rahvusvaheliselt tunnustatud riikide hulka ei kuulu ka [[Protektoraat|protektoraadid]] ([[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]], [[Transnistria]]).
 Ilmselt tuleb riigiks lugeda [[Taiwan]] (Hiina Vabariik), kuigi tema riigiks olemine on vaieldav, sest tal napib [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] vastuseisu tõttu rahvusvahelist tunnustust.
@@ 95. rida: / 95. rida: @@
 *[[riigi järjepidevus]]
 *[[riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]]
-*[[riigi tunnustamine]]
 *[[riigi õigusjärglus]]
 *[[riikide klassifikatsioonid]]
 *[[riikide loend pindala järgi]]
-*[[valitsus]]
 *[[võimude lahusus]]
 *[[väljamõeldud riigid]]