Karula rahvuspark: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 20. mai 2019, kell 11:16

Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.

Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.

Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla ja Rõuge vallas) ja osa Valga maakonnas (Valga vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.

Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing.

Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.

Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.

Loodus

Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.

Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi (137 m üle merepinna).

Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on Ähijärv. Rahvuspargis asuvad veel Ahnõjärv, Alakonnu järv, Kaadsijärv, Kallõtõ järv, Kaugjärv, Kogrõjärv, Konnumäe järv, Kuikli järv, Köstrijärv, Küüdre järv, Küünimetsa järv, Lajasaarõ järv, Linnajärv, Madsa lump, Mikilä järv, Mustjärv, Mähkli järv, Papijärv, Pautsjärv, Perajärv, Pormeistri järv, Rebäsejärv, Savijärv, Sibula järv, Suur-Apja järv ehk Koobassaare järv, Suur-Saarjärv, Ubajärv, Viitka järv, Väike Pehmejärv, Väikene Mustjärv, Väike-Saarjärv, Väiku-Apja järv, Õdri järv jt.

Rahvuspargi alalt saavad alguse Arujõgi, Mustjõgi, Hargla oja, Jundi oja, Silla oja, Verioja, siin voolavad veel Ahelo jõgi, Laanemetsa oja, jt.

Rahvuspargis asuvad mitmed sood, sealhulgas Aruküla Suursoo, Kuusistsaarõ soo, Pikäsilla soo, Äestamise soo, jt.

Vaata ka

Linnusemägi

Välislingid

Karula rahvuspargi ametlik koduleht

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Rebasemõisa_torn.jpg|pisi|300px|Tornimägi ja Rebasemõisa vaatetorn]]
 '''Karula rahvuspark''' on [[rahvuspark]] [[Lõuna-Eesti]]s.
-Karula on osa Soomaa rahvhspargist.
-Soomaal elab kana.
-Soomaa katab kolmveeranikj Eesti pindalast
 Rahvuspark asutati [[1979]]. aastal [[maastikukaitseala]]na ja [[1993]] muudeti rahvuspargiks.
-Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] ([[Antsla vald|Antsla]] ja [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]) ja osa [[Valga maakond|Valga maakonnas]](VALGA MAA ON RIIK MIS ASUB EESTI LÕUNA OSAS ([[Valga vald|Valga vallas]]). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku [[Karula kõrgustik]]ust.
+Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] ([[Antsla vald|Antsla]] ja [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]) ja osa [[Valga maakond|Valga maakonnas]] ([[Valga vald|Valga vallas]]). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku [[Karula kõrgustik]]ust.
 Rahvuspargi külastuskeskus asub [[Ähijärv]]e ääres. Rahvuspargi ja [[Karula kihelkond|Karula kihelkonna]] elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast [[Karula Hoiu Ühing]].
-Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt [[Lüllemäe]] läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. [[Kaika]] kandis, [[Rebasemõisa]]s, [[Mähkli]]s jt
+Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt [[Lüllemäe]] läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. [[Kaika]] kandis, [[Rebasemõisa]]s, [[Mähkli]]s jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud [[Kagu-Eesti]]le iseloomulik maastikutüüp – [[hajuküla]] põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, [[heinamaa]]de ja [[talu]]dega.
+Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus [[murdekeel]]es.
 ==Loodus==