Erinevus lehekülje "Berengar Frioolist" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
→‎top: pisitoimetamine
P (→‎top: pisitoimetamine)
 
'''Berengar Frioolist''' ('''Berengario I'''; umbes [[845]] – [[16. aprill]] [[924]]) oli [[Friuli mark|Friuli]] [[Friuli markkrahv|markkrahv]], [[Itaalia kuningas]] ja [[Frangi keiser]].
[[Pilt:Carolingian Empire map 1895.jpg|thumb|200pxpisi|Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta [[Verduni leping]]ut.]]
[[874]]. aastal sai Berengarist oma venna [[Unroch III]] surma järel [[Friuli mark]]krahv.
 
[[888]]. aastal õnnestus Berengaril end keskaegse [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningaks]] kroonida ning seejärel asus ta taotlema juba [[Frangi keiser|Frangi keisri]] krooni. Ent Itaalias olid tugevad positsioonid ka [[Guido Spoletost|Spoleto Guidol]], kel õnnestus [[891]]. aastal keisrikroon enda ning Itaalia kuningakroon poeg [[Lamberto Spoletost|Lamberto]] kätte saada. Guido oli üks mõjukamaid [[Kesk-Itaalia]] valitsejaid, kes pärast [[Karl Paks]]u surma ning Frangi impeeriumi lõplikku kokkuvarisemist valiti vastukaaluks Friooli Berengarile samuti Itaalia kuningaks ([[889]]. aastal). Nende vahel puhkes ka võitlus Frangi keisritiitli pärast, mille võitis Guido, kes sundis [[891]]. aastal paavsti ennast keisriks ja poeg Lambertot [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] kroonima. Väljaspool Itaaliat ei tähendanud tema keisritiitel aga tegelikult midagi ning Berengar sõlmis liidu [[Ida-Frangi kuningas|Ida-Frangi kuninga]] [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulfiga]]. [[894]]. aastal saigi Guido Arnulfi pojalt [[Zwentibold]]ilt ja Berengarilt lüüa ning enamik Itaaliat tunnistas Berengari kuningana. Tema poeg Lamberto võitles aga nende vastu edasi, kuni hukkus [[898]]. aastal jahiõnnetuss.
 
Juba [[896]]. aastal oli Ida-Frangi kuningas Arnulf endale haaranud Itaalia kuninga ja keisri tiitlid, ta säilitas need kuni oma surmani [[899]]. aastal. Nüüd püüdis Berengar oma võimu Itaalias taastada, ent põrkus sealsete aadlike vastuseisule, kes kutsusid oma valitsejaks hoopis [[Alam-Burgundia]] kuninga [[Louis Pime|Louis']], tollest sai ka järgmine keiser Louis III (Ludwig III) nime all.
 
Ent [[902]]. aastal võitis Berengar Louis'd ning ajas ta Itaaliast välja, võttes talt lubaduse, et ta enam kunagi oma võimu taastada ei püüa. Kuid [[905]]. aastal tungis Louis taas Itaaliasse ning Berengar lasi ta seejärel pimedaks torgata. Seejärel oli tema võim Itaalias kindlustatud. [[915]]. aastal krooniti ta viimaks ka keisriks.
75 775

muudatust

Navigeerimismenüü