Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas

Tšehhia okupeeriti Saksamaa poolt 1939. aastal ning Tšehhoslovakkia aladel moodustati Saksa Riigi kaitse all olev Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat ja Slovaki vabariik.

Tšehhoslovakkia kriisid

Tšehhoslovakkia president (1935–1938) Edvard Beneš

Esimene Tšehhoslovakkia kriis suhetes Saksa riigiga toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt, 1938. aastal kuulutati Tšehhoslovakkia presidendi Edvard Beneši poolt välja 26. septembril mobilisatsioon 400 000 mehele ja Sudeedimaal kehtestati sõjaseadus.

Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (Sudetenland)

Müncheni konverents

Vasakult: Neville Chamberlain, Édouard Daladier, Adolf Hitler, Benito Mussolini ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano Müncheni konverentsil

Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 Müncheni konverents, mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. 1938. aasta Müncheni kokkuleppe ja Müncheni konverentsi kohaselt Tšehhoslovakkia loovutas sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.

Tšehhia ja Slovakkia 1938. ja 1939. aastal

Tšehhoslovakkia okupeerimise järel taandus osa Tšehhoslovakki vastupanuliikumisest Poola, kus osa langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee kätte vangi, interneeriti ja viidi Nõukogude Liitu ning osa taganes Rumeeniasse ja sealt Lähis-itta. Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Beneš, eksiilvalitsust tunnustasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka NSV Liit.

Slovaki vabariik

 Pikemalt artiklis Slovaki vabariik (1939–1945)

Saksamaa kasutas ära slovakkide rahvusliikumist ning kallutas Slovakkiat kuulutama välja iseseisvuse, andes mõista, et vastasel juhul annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile, nagu see oli enne 1918. aastat, kui nii Tšehhoslovakkia ja Ungari kuulusid Austria-Ungari keisririiki. Slovakid moodustasidki 14. märtsil 1939 oma riigi, mille etteotsa sai president Jozef Tiso. Slovaki vabariigi territoorium vastas ligikaudu tänapäeva Slovakkia territooriumile, kuid ilma lõuna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, Böömi- ja Määrimaa protektoraadi, Kindralkomissariaadi (Saksamaa okupeeritud Poola alade) ning Ungari kuningriigiga. Slovaki vabariigi olemasolu tühistasid Teise maailmasõja võitjad tagasiulatuvalt koos Müncheni kokkuleppe ja kõigi selle tagajärgede tühistamisega. Slovakkiast sai taas Tšehhoslovakkia osa.

Tšehhia okupeerimine

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat

 Pikemalt artiklis Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat

1941. aasta 15. märtsil okupeerisid Saksa väed Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lõplikult. Adolf Hitler määras Riigi Julgeoleku Peaameti juhi Reinhard Heydrichi 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati. Võrreldes oma eelkäija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.

Tšehhoslovakkia väed idarindel

Fail:Legie - slavnostní nástup.jpg

Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)

Tšehhoslovakkia okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks Ludvík Svoboda, kes langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee kätte vangi, interneeriti ja viidi Nõukogude Liitu. Nõukogude-Saksa sõja alguse järel, 1942. aastast asus kolonelleitnant Svoboda Buzulukis korraldama Tšehhoslovakkia päritoluga Nõukogude Liidus asuvatest sõjavangidest (russiinid, tšehhid, slovakid jt) väeüksust, mille juhatajaks ta sai. 1. üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales Kolmanda Harkovi lahingu Sokolovo lahingus. 1943. aastal osales 1. üksik Tšehhoslovakkia brigaad Kiievi lahingus ja linna vabastamises. 1944. aasta aprillis moodustunud Tšehhoslovakkia armeekorpus osales lahingutes Taga-Karpaatias, Slovakkias ja Morava.

Atentaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid

Reinhard Heydrich (1940)

Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat, 1942. aastal

Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus (Prozatímní státní zřízení), mida juhtis Edvard Beneš, plaanis Heydrichile atentaati. Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) toimetas Briti lennuväe abil Jan Kubiši ja Jozef Gabčíki langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.

Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri 4. juunil 1942. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Ležáky küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati.

Tšehhia ja Slovakkia vabastamine

 Pikemalt artiklis Idarinne (Teine maailmasõda)#Lääne-Karpaadi pealetungioperatsioon

 Pikemalt artiklis Slovaki vabariik (1939–1945)#Slovakkia ülestõus

Vaata ka

• Teine maailmasõda
• Poola Teises maailmasõjas
• Praha ülestõus