Mürgistus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[ |
[[Pilt:Bulletin of the U.S. Department of Agriculture (1913-1923.) (19879813403).jpg|pisi|228px|<center> {{PAGENAME}} </center>]] |
||
'''Mürgistus''' ehk '''mürgitus''' ehk '''intoksikatsioon''' on inimese või muu [[loomad|looma]] [[haigus]], mille on esile kutsunud üks või mitu [[mürk]]i (need võib olla tekkinud ka organismis eneses). |
'''Mürgistus''' ehk '''mürgitus''' ehk '''intoksikatsioon''' on inimese või muu [[loomad|looma]] [[haigus]], mille on esile kutsunud üks või mitu [[mürk]]i (need võib olla tekkinud ka organismis eneses). |
||
Mürgistuse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgistuse esile kutsuda võivast ainest. |
Mürgistuse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgistuse esile kutsuda võivast ainest. |
||
Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on [[alkohol]] ([[alkoholimürgistus]]), [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, erinevad [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh [[mesilased|mesilaste]] ja [[Herilane| |
Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on [[alkohol]] ([[alkoholimürgistus]]), [[metanool]], [[uimasti]]d, [[ravim]]ite üledoos, erinevad [[kemikaal]]id, [[vingugaas]] ehk [[süsinikoksiid]] CO ([[vingumürgistus]]). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit ([[toidumürgistus]]), putukahammustused (sh [[mesilased|mesilaste]] ja [[Herilane|herilased]] ning [[Skorpionilised|skorpionite]] 'nõelamine'), [[mürkmadu]]de hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm. |
||
Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, |
Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, [[hädaabinumber|hädaabinumbrile]] [[112 (hädaabinumber)|112]] (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda [[kiirabi]] või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. |
||
Mürgistuse tüüpilisteks [[sümptom]]iteks on [[oksendamine]], [[peavalu]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[uimasus]], [[teadvusehäire]]d, [[krambid]], mõnel juhul ka [[allergia]]le omased tunnused. |
Mürgistuse tüüpilisteks [[sümptom]]iteks on [[oksendamine]], [[peavalu]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[uimasus]], [[teadvusehäire]]d, [[krambid]], mõnel juhul ka [[allergia]]le omased tunnused. |
||
Mürgistus võib kulgeda ägeda või [[krooniline haigus|kroonilise]] haiguspildiga. |
Mürgistus võib kulgeda ägeda või [[krooniline haigus|kroonilise]] haiguspildiga. |
||
Mürgistuste [[ravi]]s kasutatakse [[detoksikatsioon]]i meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõne mürgistuse puhul saab kasutada [[antidootravi]] ehk [[vastumürk|vastumürg]]i manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.<ref>[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/Sagedamini_esinevad_myrgistused_K.Tamme.pdf Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee]</ref> Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina [[etanool]]i, et takistada metanooli lagundamist [[maks]]as.<ref>[http://elmysuvekool.weebly.com/uploads/1/0/0/4/10047829/mrgistustest_emo-s_kn__aug_2013.pdf Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013]</ref> |
Mürgistuste [[ravi]]s kasutatakse [[detoksikatsioon]]i meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõne mürgistuse puhul saab kasutada [[antidootravi]] ehk [[vastumürk|vastumürg]]i manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.<ref>[http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/Sagedamini_esinevad_myrgistused_K.Tamme.pdf Kadri Tamme. Sagedamini esinevad mürgistused: esmane käsitlus, spetsiifiline ravi. Kliinikum.ee]</ref> Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina [[etanool]]i, et takistada metanooli lagundamist [[maks]]as.<ref>[http://elmysuvekool.weebly.com/uploads/1/0/0/4/10047829/mrgistustest_emo-s_kn__aug_2013.pdf Kuido Nõmm. Mürgistustest ja nende kliinilisest tuvastamisest. ELMÜ XV Suvekool 2013]</ref> |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
* [http://www.16662.ee/ Mürgistusteabekeskus] |
* [http://www.16662.ee/ Mürgistusteabekeskus] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Meditsiin]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Toksikoloogia]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Veterinaaria]] |
||
Redaktsioon: 18. mai 2019, kell 12:34
_(19879813403).jpg)
Mürgistus ehk mürgitus ehk intoksikatsioon on inimese või muu looma haigus, mille on esile kutsunud üks või mitu mürki (need võib olla tekkinud ka organismis eneses).
Mürgistuse patoloogia on varieeruv ja oleneb nii organismist kui ka mürgistuse esile kutsuda võivast ainest.
Sagedasemateks mürgistuste põhjusteks inimestel on alkohol (alkoholimürgistus), metanool, uimastid, ravimite üledoos, erinevad kemikaalid, vingugaas ehk süsinikoksiid CO (vingumürgistus). Mürgistusi võivad põhjustada ka riknenud toit (toidumürgistus), putukahammustused (sh mesilaste ja herilased ning skorpionite 'nõelamine'), mürkmadude hammustused, mürgised seened, mürktaimed jm.
Mürgistuse kahtluse või ka tegeliku mürgistuse korral tuleks kannatanul ja/või tema lähedastel (ka saatjatel), helistada võimaluse korral kas mürgistusteabekeskusesse, hädaabinumbrile 112 (Euroopa hädaabinumber) ja kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Mürgistuse tüüpilisteks sümptomiteks on oksendamine, peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, teadvusehäired, krambid, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused.
Mürgistus võib kulgeda ägeda või kroonilise haiguspildiga.
Mürgistuste ravis kasutatakse detoksikatsiooni meetodeid ja sümptomaatilist ravi. Mõne mürgistuse puhul saab kasutada antidootravi ehk vastumürgi manustamist. Vastumürgid on olemas siiski vaid piiratud hulgale mürkidele.[1] Näiteks metanoolimürgistuse puhul kasutatakse antidoodina etanooli, et takistada metanooli lagundamist maksas.[2]
Kemikaalidega töötavatele inimestele on mürgistuse vältimiseks kehtestatud ohtlike kemikaalide lubatud piirnormid, mis kaheksatunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.[3].