Erinevus lehekülje "Bonnie ja Clyde" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Bonnie ja Clyde (muuda)

Redaktsioon: 17. mai 2019, kell 20:37

Eemaldatud 176 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P
Märgised: Visuaalmuudatus tekstilink teise vikisse
P
Märgised: Visuaalmuudatus: Ümberlülitus tekstilink teise vikisse
{{See artikkel|räägib kurjategijatest; filmi kohta vaata artiklit [[Bonnie ja Clyde (film)]], Tallinna klubi kohta vaata artiklit [[Bonnie & Clyde]].}}
[[Pilt:Bonnieclyde f.jpg|pisi|Bonnie ja Clyde u 1932–1934]]
'''Bonnie Elizabeth Parker''' (1. oktoober 1910 – 23. mai 1934) ja '''Clyde Champion Barrow''' (24. märts 1909 – 23. mai 1934) olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[kurjategija]]d, kes [[suurÜlemaailmne depressioonmajanduskriis|suureülemaailmse depressioonimajanduskriiso]] ajal rändasid läbi USA edelaosa, röövides panku ja tekitades segadust.
 
Arvatakse, et nad olid süüdi 13 [[mõrv]]as, umbes 12 väikeses [[pangarööv]]is ning loendamatutesloendamatul kauplustehulgal kaupluse- ja [[tankla]]te röövimistesröövides.
 
Bonnie sündis [[1. oktoober|1910. aasta 1. oktoobril]] ja Clyde [[24. märts]]il [[1909]]. Nad mõlemad surid [[23. mai]]l [[1934|1934. aastal]].
Bonnie Elizabeth Parker sündis [[:en:Rowena,_Texas|Rowenas]] Texases, ta oli kolmest lapsest vanuselt teine laps. Ta isa Charles Robert Parker (1884–1914) oli müürsepp, kes suri, kui Bonnie oli nelja-aastane. Tema ema Emma (Krause) Parker (1885–1944) kolis oma perega vanemate koju Cement Citysse, kus ta töötas õmblejana. Täiskasvanuna väljendas Bonnie end luuletusi kirjutades, nagu näiteks „The Story of Suicide Sal” ja „The Trail's End” (tuntud ka kui „The Story of Bonnie and Clyde”).
 
Oma teisel keskkooliaastal tutvus Parker Roy Thorntoniga. Nad jätsid kooli pooleli ja abiellusid 1926. aasta 25. septembril, kuus päeva enne Bonnie 16. sünnipäeva. Nende abielu jäi Roy pideva puudumise ja kriminaalse tegevuse tõttu lühikeseks. Pärast 1929. aasta jaanuari läksid nende teed lahku, kuid nad ei lahutanud ametlikult ja Bonnie’lBonniel oli Thorntoni abielusõrmus sõrmes, kui ta suri. Thornton oli vangis, kui ta kuulis Bonnie surmast. Ta kommenteeris: „Mul on hea meel, et nad läksid, nagu nad läksid. See on palju parem, kui olla kinni võetud.”
 
1929. aastal pärast abielu purunemist elas Parker ema juures ja töötas ettekandjana [[Dallase maakond (Texas)|Dallases]]. Üks tema püsikliente kohvikus oli [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]], kes 1932. aastal liitus Dallase politseijaoskonnaga. 1934. aastal oli ta kaasosaline Bonnie varitsusrünnakus.
Clyde Chestnut Barrow sündis [[Ellise maakond (Texas)|Texase osariigis Ellise maakonnas]] [[:en:Telico,_Texas|Telico]] küla lähedal, mis asub Dallasest kagu suunas. Ta oli Henry Basil Barrow' (1874–1957) ja Cumie Talitha Walkeri (1874–1942) viies laps seitsmest. 1920ndate alguses migreerus perekond vaesunud farmipiirkonnast Lääne-Dallase vaeste agulisse. Perekond elas olude sunnil esimesed kuud vankri all, kuniks isa Henry kogus piisavalt raha, et telk osta. See oli pere jaoks oluline edasiminek.
 
1926. aastal arreteeriti Clyde esimest korda, kui oli renditud auto õigeaegselt tagastamata jätnud ning kokkupuutes politseiga põgeneda üritas. Teine arreteerimine järgnes õige varsti – vend [[:en:Buck_Barrow|Buckiga]] jäädi vahele varastatud kaubaga ([[kalkun]]). Kuigi Clyde töötas ka ausalt aastatel 1927–1929, tegeles ta samal ajal seifide lahtimurdmise, poodide röövimisepoeröövide ja autode varastamisega. Järjepidevate arreteerimiste tõttu (1928–1929) saadeti ta 1930. aasta aprillis Easthami vangilaagrisse. Seal tappis Clyde kaasvangi, kes oli teda korduvalt seksuaalselt rünnanud. Ta lõi metalltoruga ohvri kolju lõhki. See oli Clyde’i esimene tapmine, kuid süü võttis enda peale eluaegset karistust kandev süüdimõistetu.
 
Clyde rääkis nõusse ühe oma kaasvangidest, et viimane Clyde’iClyde'i kaks varvast kirvega maha raiuks, et ta ei peaks tegema põldudel rasket tööd. Selle tõttu lonkas ta kogu oma ülejäänud elu. Kuus päeva hiljem rahuldati ta ema palvekiri enneaegseks vabanemiseks, sellest polnud Clyde’ilClyde'il aimugi.
 
1930. aastal põgenes Barrow Easthami vangilaagrist. Ta kasutas selleks Bonnie vanglasse smugeldatud relva. Barrow tabati aga üsna kiiresti ning saadeti tagasi vangimajja.
Pärast Easthamis istumist valis Barrow sihtmärkideks väiksemad kohad, röövides poode ja tanklaid ning tehes seda isegi kiiremas tempos, kui tema ja Barrow' jõugu kuulsaks saanud umbes 10 panga röövid. Ta lemmik relvaks oli [[:en:M1918_Browning_Automatic_Rifle|M1918 Browningu automaattulirelv]] (lühidalt BAR).
 
John Neal Philipsi sõnade kohaselt polnud Clyde Barrow' eesmärk pankade röövimisegapangaröövidega kuulsust ja raha koguda, vaid ta tegi seda kättemaksuks [[Texas|Texase]]e vanglasüsteemi vastu, kus teda karistust kandes väärkoheldi.
 
== Kuritegevuse periood ==
Pärast seda kui Barrow 1932. aasta veebruaris vanglast välja sai, moodustas ta koos Ralph Fultsiga kriminaalse kamba. Koos panid nad toime väikeseid vargusi, enamjaolt poodides ja tanklates. Nende eesmärk oli koguda piisavalt raha ja relvi, et korraldada rünnak Easthami vanglale ning vabastada vangid. 19. aprillil arreteeriti Parker ja Fults, kui nad üritasid röövida tööriistapoest tulirelvi. Parker sai paar kuud hiljem vabaks, kuid Fults pandi vangi ning ta ei liitunud jõuguga uuesti.
 
Barrow oli autojuht, kui 30. aprilli rööviti Texases Hillsboros poodi, mille omanikku J. N. Bucherit tulistati ning ta suri. Ohvri abikaasa identifitseeris üheks tulistajaks Barrow', kuigi mees oli oodanud autos. See oli esimene kord, kui Barrow'd süüdistati mõrvas.
 
Parker oli kuni 17. juunini eeluurimisvanglas, seal kirjutas ta ajaviiteks luuletusi. Kui [[Kaufmani maakond|Kaufmani maakonna]] vandemeestekogu kokku sai, siis nad võtsid süüdistuse tagasi ja Parker vabastati. Paari nädala jooksul liitus ta taas Barrow'ga.
5. augustil, kui Parker külastas Dallases oma ema, olid Barrow, Raymond Hamilton ja Ross Dyer [[Stringtown]]i kauboi tantsul joomas. Šerif C. G. Maxwell ja tema asetäitja Eugene C. Moore lähenesid Barrow'le ja tema sõpradele parklas, kus toimus tulevahetus, mille käigus asetäitja suri ja šerif sai haavata. Esimest korda tapsid Barrow ja tema jõuk politseiniku, peagi jõudis ohvrite arv üheksani.
 
[[W. D. Jones]] oli Barrow' peretuttav olnud juba lapsest saati. 16-aastasena veenis ta 1932. aasta jõuluõhtul Barrow', et ta lubaks Jonesil jõuguga liituda, ja nad lahkusid Dallasest sel õhtul. Järgmisel päeval tappis Jones koos Barrow'ga Doyle Johnsoni, noore peremehe, tema autot varastades. Vähem kui kaks nädalat hiljem, 6. jaanuaril 1933, tappis Barrow [[Tarranti maakond|Tarranti maakonna]] asetäitja šerif Malcolm Davis’eDavise, kui Parker ja Jones sattusid politseilõksu, mis oli mõeldud teisele kurjategijale. Ohvrite arv aprillist kuni selle ajani oli viis.
 
=== 1933. Buck liitub kambaga ===
1993. aasta 22. märtsil sai Buck Barrow vanglast välja. Paari päevaga seadis ta oma naise [[Blanche Barrow|Blanche]]’i'i, Bonnie, Clyde’iClyde'i ja Jonesiga üles majapidamise [[Joplin|Joplinisse]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], kus nad said varjuda. Perekonna allikate järgi olid Buck ja Blanche vaid külalised, nad üritasid Clyde’iClyde'i mõjutada, et viimane end politseile üles annaks.
 
Bonnie ja Clyde’iClyde'i järgmised kokkupuuted politseiga tekkisid nende kahtlustäratava käitumise tõttu, mitte aga sellepärast, et neid oleks identifitseeritud. Kamp korraldas hilja õhtul valje, alkoholiga segatud kaardimänge vaikses naabruskonnas. „Me ostsime kasti õlut päevas,” tuletab Blanche hiljem meelde. Mehed tulid ja läksid valjuhäälselt igal kellaajal ja Clyde tulistas korteris brauningust, seda puhastades. Ükski naabritest ei läinud korterisse, kuid üks teavitas oma kahtlustest Joplini politseijaoskonda.
 
13. aprillil koostasid politseinikud viiest mehest koosneva rühma, et arreteerida garaažikorteris elavad illegaalse alkoholi smugeldajad. Clyde, Jones ja Buck tapsid detektiiv McGrinnisi ja haavasid surmavalt konstaabel Harrymani. Ellujäänud ohvitserid tunnistasid hiljem, et nende tulistatud kuulid tabasid Jonesi külge, üks kuul tabas Clyde’iClyde'i, kuid põrkus tagasi tema pintsaku nööbilt ning üks riivas Bucki.
 
Kamp põgenes Joplinis politsei eest, kuid jättis korterisse maha enamiku oma varast. Asjade hulgas olid Bucki ja Blanche’iBlanche'i abielutunnistus, Bucki vanglast tingimisi vabastav tunnistus, suur arsenal legaalseid relvi, Bonnie käsitsi kirjutatud luuletused ja kaamera koos mitme rulli ilmutamata filmiga. Film ilmutati [[Joplin Globe]]'is ja see andis palju tänapäeval tuntud fotosid Barrow'st, Parkerist ja Jonesist. Fotodel nad tembutavad ja suunavad üksteise poole relvi. Kui luuletus ja fotod, kaasa arvatud üks Parkerist, kes, püstol käes, oma hammastega sigarit kinni hoiab, avalikuks said, muutus Dallase anonüümne viieliikmeline grupp esileheküljeuudiseks üle [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]. Neist räägiti kui Barrow Kambast. Luuletus "Story of ’Suicide Sal" oli nende arvatav taustalugu.
 
Järgmised kolm kuud liikus grupp Texasest [[Minnesota|Minnesotani]]. Mais üritasid nad röövida panka Lucerne’sLucerne'is Indianas ja röövisid panka Okabenas Minnesotas. Enne seda olid nad Darby auto varastamise käigus röövinud Dillard Darbyt ja Sophia Stone’iStone'i. See oli üks mitmest intsidendist 1932. aasta ja 1934. aasta vahel, mil nad röövisid politseinikke või vargusohvreid. Enamasti nad vabastasid pantvangid kaugel oma kodust, vahel raha eest, mille abil koju pääseda.
 
Lood sellistest olukordadest ilmusid ajalehtedes, samuti ka vägivaldsemad juhtumid. Barrow Kamp ei kõhelnud tulistamast kedagi, kes ette jäid, ei politseinikke ega tsiviilisikuid. Teised kamba liikmed panid oletatavalt toime mõrvu, kaasa arvatud Raymond Hamilton, W. D. Jones, Buck Barrow ja Henry Methvin. Lõpuks rikkusid nende külmaverelisus ja tapmised avalikkuse arvamust kambast ning see viiski nende lõpuni.
10. juunil, sõites koos Jonesi ja Parkeriga Wellingtoni lähedal Texases, ei pannud Barrow ehitataval sillal olevaid hoiatusmärke tähele ja sõitis autoga kuristikku. Parker kannatas [[:en:Burn#By_depth|kolmanda astme põletushaavades]] oma paremal jalal nii, et lihased tõmbusid tugevasti kokku ja jalg oli põlvest kõverdunud. W. D. Jones märkis: „Ta oli nii kõvasti põletada saanud, et keegi meist ei uskunud, et ta ellu jääb. Jalal oli nahk puusast pahkluuni läinud. Ma nägin mõningates kohtades luud.”
 
Enne surma suutis Parker vaevu käia, ta kas hüppas oma tervel jalal või Clyde kandis teda. Pärast abi saamist lähedal asuvast taluperest ja kahe kohaliku politseiniku röövimist, liitus kolm liiget Blanche'i ja Buck Barrow'ga. Nad peitsid end maahotellis Fort [[Fort Smith|Smithi]] lähedal [[Arkansas|Arkansases]], ravides Parkeri põletusi. Buck ja Jones viisid läbi kohaliku röövimiseröövi ja tapsid linna [[Marssal|marssali]] Henry D. Humphrey. Kuna politsei hakkas neid uuesti taga ajama, pidid nad hoolimata Parkeri raskest seisundist põgenema.
 
=== Juuli 1933. Platte linn ja Dexfieldi park ===
1933. aasta juulis läks jõuk Red Crowni motelli, mis asus Platte'i linnas Missouris (tänapäeva [[Kansas City|Kansase linna]] läheduses). Motell sisaldas kahte tellisest kabiini, mis olid ühendatud garaažidega ning bande üüris mõlemad. Motellist lõuna pool seisis Red Crowni kõrts, populaarne restoran Missouri maantee patrullpolitsei seas. Jõuk tõmbas endale ebatavaliselt palju tähelepanu: Blanche Barrow registreeris grupi kolme külalisena, kuid omanik Neal Houser nägi autost väljumas viis inimest. Ta märkas, et autojuht oli garaaži tagurdanud niiöelda gangsteri stiilis, et olla valmis kiireks põgenemiseks. Blanche maksis kahe kabiini eest müntidega, mida ta eelistas kasutada paberrahale ning maksis hiljem ka viie õhtusöögi ja viie õlu eest müntidega. Järgmisel päeval märkas Houser, et külalised olid üüritud hoone aknad ajalehtedega seestpoolt kinni katnud. Blanche maksis jälle viie lõuna eest müntidega. Blanche riietus – inglise ratsapüksid – tõmbas tähelepanu, kuna ei olnud tavaline stiil sealkandis asuvate naiste seas ja 40 aastat hiljem mainisid inimesed esimesena just seda ebatavalist riideeset. Houser teavitas Blance’iBlance'i grupist patrullpolitseinikkupatrullpolitseinik kapten William Baxterit, kes oli ka tema restorani patroon.
 
Clyde ja Jones läksid linna, et osta sidemeid, vahvleid, juustu ja [[atropiinsulfaat]]i, et ravida Bonnie jalga. Apteeker võttis ühendust šerif [[:en:Holt_Coffey|Holt Coffey]]<nowiki/>ga, kes pani nende elamispaiga järelvalvejärelevalve alla. Coffeyt olid hoiatatud [[Oklahoma]], [[Texas|Texase]] ja [[Arkansas|Arkansase]] õiguskaitseteõiguskaitseorganite poolt, et nad otsiksid võõraid, kes sellist varustust vajavad. Šerif kontakteerus Kapten Baxteriga, kes kutsus abivägesid [[Kansas City|Kansase linnast]]st, mille ridadesse kuulus ka [[soomusauto]]. Samal õhtul kell üksteist liikus Šerifšerif Coffey juhtimisel [[:en:Thompson_submachine_gun|Thompsoni püstolkuulipilduritega]] varustatud grupp korrapidajaid kabiinide poole.
 
Omavahelises tulevahetuses ja märkimisväärsel kaugusel jäid püstolkuulipildujad alla Clyde Barrow' eelistatud BrowningBrowningu automaatpüssile, mis oli varastatud 7. juulil Enidi (Oklahoma) Riigikaitse [[Arsenal|relvalaost]]. Barrow'd vallandasid laastava kuulirahe ja põgenesid, kui üks kuul oli ajanud autosignaali lühisesse. Õigusemõistjad arvasid ekslikult, et signaali antakse vaherahu eesmärgil. Nad ei jälitanud eemale liikuvat Borrow'de sõidukit.
 
Kuigi jõuk pääses ka sel korral seaduse eest, oli Buck Barrow tulevahetuse käigus saanud raske ja tagantjärele surmava peahaava, mis oli tekitanud suure ava tema koljusse ja vigastas tema ajusid. Blance oli tema silmades olevate klaasikildude tõttu äärepealt pimedaks jäänud. Nende väljavaated jälitajate eest pääsemiseks kadusid.
Viis päeva hiljem, 24. juulil, viibis Barrow'de jõuk Iowa Dexteri asula lähedal oleva Dexfieldi pargi mahajäetud lõbustuspargis. Kuigi Buck tuli vahel teadvusele ning suutis ka rääkida ja süüa, oli suur peahaav ja kaotatud vere hulk niivõrd tõsine, et Clyde ja Jones kaevasid talle haua valmis. Pärast seda, kui kohalikud märkasid veriseid haavasidemed, olid korrakaitsjad veendunud, et lõbustuspargis viibib Barrow'de jõuk. Kohalikud politseinikud ja umbes sada muud inimesest piirasid jõuku ja peagi oldi nendega ka tulevahetuses. Clyde Borrow, Bonnie Parker ja W.D. Jones pääsesid joostes põgenema. Bucki tabas kuul selga ning tema kui ka ta naine võeti korrakaitsjate poolt vahi alla. Buck suri viis päeva hiljem Perry Kingsi Daughtersi haiglas, põhjuseks peahaav ja pärast operatsiooni tekkinud [[kopsupõletik]].
 
Järgmiste nädalate jooksul tegutses järgi jäänud trio nende tavapärasest tegevuspiirkonnast kõvasti eemal – Coloradost lääne pool, Minnesotast põhja pool, Mississippist kagu pool – hoides madalat profiili ja pannes toime väiksemaid röövimisirööve esmavajaliku tarbeks. Nad täitsid oma arsenali varusid, kui Barrow ja Jones murdsid 20. augustil Illinoisis Plattville’isPlattville'is asuvasse relvalattu, hankides kolm BARi, püstoleid ja suure koguse laskemoona.
 
Septembri algul riskisid nad Dallasesse minekuga, et näha oma peresid esimest korda nelja kuu jooksul. Jones lahkus grupist, liikudes edasi [[Houston|Houstonisse]]isse, kuhu oli kolinud ta ema. 16. novembril arreteeriti ta ilma vastupanuta ja viidi tagasi Dallasesse. Sügise jooksul pani Clyde toime väikseid rööve koos kohalike sulidega, samal ajal kui tema pere Parkeri tervise eest hoolitses.
 
1933. aasta 22. novembril vältisid nad arreteerimist, kui üritasid kohtuda pereliikmetega Texases Sowersi lähedal. Nende kodulinna šerif Dallase Smoot Schmid ja tema meeskond abišerifid Bob Alcorn ja Ted Hinton varitsesid läheduses. Kui Barrow ligemale sõitis, aimas ta, et tegu on lõksuga ning sõitis oma pere autost mööda – sel hetkel Schmid ja ta kaaslased tõusid ning avasid tule automaatrelvade ja BARiga. Pereliikmed ei saanud tulevahetuses viga, kuid BARi kuul läbis autot ja riivas Barrow' ja Parkeri jalgu. Nad põgenesid samal ööl.
 
Järgneval nädalal, 28. novembril, esitas Dallase vandemeeste kogu mõrvasüüdistuse Parkerile ja Barrow’leBarrow'le 1933. aasta jaanuaris Tarranti maakonna toimunud abišerifi Malcolm Davise tapmises. See oli Parkeri esimene tagaotsimiskuulutus mõrva eest.
 
=== Viimane põgenemine ===
1934. aastal 16. jaanuaril korraldas Barrow kurikuulusa Easthami vangla põgenemise, kus pääsesid minema [[Raymond Hamilton]], [[Henry Methvin]] ja mitmed teised. Jultunud väljamurdmine tekitas Texasele halva maine ning Barrow saavutas, mida ajaloolane Phillips on kirjeldanud, tema kõige ülima eesmärgi: kätte maksta Texase vanglasüsteemile.
 
Joe Palmer oli vanglast põgenemise ajal surmavalt tulistanud vanglatöötajat Major Joe Crowsoni, kes suri paar päeva hiljem haiglas. Rünnak haaras Texase ja föderaalvalitsuse täieliku tähelepanu, et Barrow ja Parker kinni püüda. Samal ajal kui Crowson oma elu eest võitles, lubas väidetavalt Vangla ülem Lee Simmons talle, et kõik põgenemises kaasa löönud inimesed otsitakse üles ning lastakse maha'''.''' Kõik hukatigi peale Henry Methvini, kelle isa töötas oma poja elu päästmiseks koostöös politseiga Borrow ja Parkeri lõksu meelitamisel.
 
Texase vangla võttis ühendust endise Texase ''rangeri'' kapten [[Frank A. Hamer]]iga, et teda veenda aidata tabada Barrow’deBarrow'de jõuk. Kuigi ta oli ametist juba lahkunud, olid tal veel kehtivad ametialased õigused. Ta võttis pakkumise vastu Texase maanteepolitseinikuna ja vangla eriuurijana, kindla ülesandega kinni püüda Bonnie, Clyde ja Barrow jõuk.
 
Pikk, tüse ja vaikiv – Hamerit kirjeldati kui autoriteedi suhtes ükskõikseks jäävat ning iseenda paindumatu moraalitunnetuse järgi talitajaks. 20. aastat oldi teda imetletud ja kardetud ning tuntud põhimõtte järgi „üks mäss, üks politseinik“. Ta oli oma maine saavutanud silmapaistvate vahistamistega kui ka paljude Texase kriminaalide maha laskmisega. Teda oldi ametlikult tunnustatud 53 mahalaskmisega (ning 17. haavata saamisega). Kuigi vangla juht Simmons oli alati avalikult väitnud, et Hammer oli tema esimene valik, on tõendeid, et ta oli varem pöördunud kahe teise ''rangeri'' poole, kes olid vastumeelsed naist tulistama ja keeldusid pakkumisest. 10. veeburarist alates oli Hamer Barrow ja Parkeri vari, elades autos ning bandiitidest vaid linna või kahe kaugusel. Kolm Hameri neljast vennast olid samuti Texase ''rangerid'' ning kuigi Harrison oli neljast kõige parem laskja, peeti Franki kõige visamaks.
 
1934. aasta 1. aprilli ülestõusmispühadelülestõusmispühal mõrvasid Barrow ja Henry Methvin Grapevine’sGrapevine'is, mis asub Texasese lähedal maantee 114 ja Dove’iDove'i tee ristmikul, kaks noort patrullpolitseinikku, kelleks olid H. D. Murphy ja Edward Bryant Wheeleri. Pealtnägija ütluse kohaselt tulistasid Barrow ja Parker surmavad lasud ning see lugu levis kõikjale enne, kui see suudeti ümber lükata. Methvin tunnistas hiljem, et tema tegi esimese lasu, eeldades et Barrow tahtis politseinikke tappa; samuti väitis ta, et Parker lähenes surevatele politseinikele sooviga neid aidata, mitte nende piinu lõpetada nagu oli kirjeldanud pealtnägija. Barrow ühines, tulistades patrullpolitseinikkupatrullpolitseinik Murphy’tMurphyt. Kaua arvati, et Parker magas tagaistmel ning eiega osalenud rünnakus, kui Methvin tulistama hakkas.
 
1934. aasta kevadeks olid Grapevine’iGrapevine'i mõrvasid kirjeldatud liialdustega ning see mõjutas avalikku arvamust: kõik Dallase neli päevalehte kirjutasid oma loo pealtnägija (taluniku) räägitu põhjal, kes väitis, et oli näinud, kuidas Parker naeris, kuidas politseinik Murphy pea põrkas nagu põrkepall vastu maad, kui ta teda tulistas. Artiklid väitsid, et politsei on leidnud konisid Parkeri hambajälgedega. Mõned päevad hiljem kandis Murphy kihlatu pulmakleiti matustel, tõmmates sellega palju ajalehtede tähelepanu. Artiklides figureerinud pealtnägija pidevalt muutuv jutt lükati lõpuks ümber, kuid mastaapne negatiivne kajastus, eriti Parkeri vastu, oli tekitanud avalikkuse meelepaha ja soovi hävitada Barrow' jõugu viimased liikmed.
 
Avalik pahameel sundis ametivõime tegutsema: maantee patrulliülem L. G. Phares pani kohe välja 1000 dollarise tasu Grapevine’iGrapevine'i tapjate surnukehade eest – mitte nende vangistamise, vaid just surnukehade eest. Texase kuberner [[Ma Ferguson]] lisas veel 500 -dollarise tasu kummagi väidetava mõrvari eest, mis tähendas, et esimest korda oli Bonnie pea eest kindel hind, kuna laialt levis arvamus, et tema tulistas H.D.Murphy’tMurphyt.
 
Viis päeva hiljem avalikkuse pahameel suurenes, sest Barrow ja Methvin tapsid Oklahoma lähedal Commerce’isCommerce'is 60-aastase lesest ja üksikisast konstaabel William "Cal" Campbelli. Nad röövisid Commerce’i politseiülema Percy Boydi ning sõitsid temaga ringi. Kui nad ületasid Kansase osariigi piiri, vabastasid nad Boydi ja andsid talle puhta särgi ja paar dollarit. Parker ütles Bodyile, et see maailmale teavitaks, et ta ei suitseta sigarette. Hiljem võimudele tunnistusi andnud Boyd tundis ära nii Clyde’iClyde'i kui ka Parkeri, kuid Methvini nime ta teada ei saanud. Ajaloolane Knight kirjutab: “Esimest korda nähti Bonnie’tBonniet mõrvarina, kes päästikule vajutab nagu Clyde. Mis iganes võimalus oli tal enne armuandmiseks olemas, oli nüüd kadunud.” Dallase ajakirja juhtkirjas oli pilt, kus näidati tühja Texase elektritooli, millel seisis silt tekstiga “reserveeritud” ja “Clyde ja Bonnie”.
 
== Surmad ==
Barrow ja Parker tapeti kolmapäeval 1934. aasta 23.mail [[:en:Bienville_Parish,_Louisiana|Louisiana Bienville]]’i'i valla kruusateel. Paar sõitis päevavalgel autoga ning nad lasti maha nelja Texase politseiniku poolt, kelleks olid [[:en:Frank_Hamer|Frank Hamer]], B.M. "Maney" Gault, Bob Alcorn ja [[:en:Ted_Hinton|Ted Hinton]] ning kahe Louisiana politseiniku poolt poolt, kelleks olid Henderson Jordan ja Prentiss Morel Oakley.
 
Gruppi juhtis Hamer, kes oli paari jälitanud alates 1934.aasta 12. veebruarist. Ta jälgis jõugu liikumisi ja leidis, et nad tiirutasid viie [[:en:Midwestern_United_States|Kesk-Lääne osariigi]] vahel, kasutades ära osariigi piiri seadust, mis takistas politseinikel ühest alluvusalast teisse põgenikke jälitada. Barrow oli sellest seadusest teadlik, aga järjepidev oma liikumistes. Kogenud Hamer kaardistas ta teekonna ning ennustas, kuhu ta võiks liikuda. Jõugu teekond keskendus pere külastamistele ning nad olid teel Louisianasse, et külastada Methvini pereperet.
 
1934. aasta 21. mail olid neli Texase politseinikku Shreveportis, kus nad said teada, et Barrow ja Parker plaanisid samal õhtul minna koos Methviniga Bienville valda. Barrow oli märkinud Methvini pere elamiskoha kui nende kokkusaamispunkti juhuks, kui nad peaksid üksteisest eralduma, mis ka [[:en:Shreveport,_Louisiana|Shereportis]] lõpuks juhtus. Rühm, mis koosnes kapten Hamerist, Dallasse osariigi abišeriffidestabišerifitest Alcorn ja Ted Hintonist, endisest Texasse ''rangerist'' B. M. "Maney" Gaultist, Bienville'i piirkonna šerifist Henderson Jordanist ning tema abist Prentiss Oakleyist. Nad valmistasid ette varitsuse jõugu kokkusaamispunktis, mis asus [[:en:List_of_state_highways_in_Louisiana_(150–199)#Louisiana_Highway_154|Louisiana osariigi 154 maanteel]] [[:en:Gibsland,_Louisiana|Gibslandist]] lõuna pool Sailese suunas. Hinton meenutas, et nende grupp oli kohal kell 21:00 (21. mail) ning nad ootasid terve järgmise päeva (22. mai), kuid lindpriipaarist polnud märkigi. Teised ütlused väidavad, et politseinikud seadsid end positsioonile 22. mai õhtul.
 
23. mail umbes kella 9.15 ajal varjas rühm end põõsastes ja nad olid peaaegu valmis kaotust tunnistama, kui kuulsid Barrow' varastatud [[:en:1932_Ford|Fordi V8]]-mootori häält suurel kiirusel lähenemas. Rühma ametliku raporti kohaselt oli Barrow peatunud, et rääkida Methvini isaga, keda oli samal hommikul veoautoga sinna viidud, et Barrow' tähelepanu kõrvale juhtida ja suunata teda sõidurajale, mis oli varitsuses olnud rühmale lähemal. Seadusesilmad avasid tule, tappes Barrow' ja Parkeri. Nad lasid kokku umbkaudu 130 kuuli. Oakley oli väidetavalt avanud tule enne, kui tuli laskmiskäsk. Barrow suri silmapilkselt Oakley tabamuse läbi, mis tabas Barrow’d pähe. Hinton väitis hiljem, et oli kuulnud Parkerit karjumas enne, kui tema peale avati tuli – viimane tegi seda, sest nägi, et Barrow on surnud. Õigusemõistjad tühjendasid oma salved auto pihta. Mõningate ütluste kohaselt võisid kõik tabamused Bonnie ja Clyde'i jaoks surmavad olla; paar oli aastate jooksul paljude kokkupõrgete käigus varemgi kuulihaavu saanud.
Kõigil kuuel õigusemõistjal oli haavlipüss, automaatpüss ning püstolid. Alustasime tulistamist automaatpüssidega – need olid tühjad enne, kui auto nendeni jõudis. Seejärel võtsime kasutusele haavlipüssid… Autost tuli suitsu, tundus et see on leekides. Pärast haavlipüssidega tulistamist, lasime möödunud autot püstolitest, kuni see kraavi sõitis, mis oli umbes 50 [[Jard|jardi]] kaugusel. Auto peaaegu veeres üle katuse. Me jätkasime laskmist pärast auto peatumist. Me ei võtnud riske.
 
Uurijad on öelnud, et Bonniet ja Clyde’iClydee'i oli lastudtulistatud vähemalt 50 korda; teised väidavad, et see oli pigem 25 lasku keha kohta ehk kokku 50. 1934. aasta ametlikus aruandes valla koroneri dr J. L. Wade’iWade'i poolt on kirjas, et Barrow' kehas oli 17 kuulihaava ja Parkeril 26, sealhulgas mitmed tabamused pähe ning üks nendest murdis Barrow' selgroo. Matusekorraldaja C. F. "Boots" Baileyl oli kuulihaavade tõttu raskusi surnukehade [[Palsameerimine|palsameerimisega]].
 
[[Vaegkuulmine|Ajutiselt kuulmise kaotanud]] politseinikud vaatasid auto üle ning leidsid relvakogumi, kuhu kuulus ka varastatud automaatpüstoleid, kärbikuid, käsirelvi ning tuhandeid kuule ja 15 [[:en:Vehicle_registration_plate|numbrimärki]] eri osariikidest. Jutt lindpriide surmast levis kiiresti, kui Hamer, Jordan, Oakley ja Hinton sõitsid linna, et helistada ja kanda sündmustest ette oma ülemustele. Rahvamass kogunes peagi sündmuspaigale. Gault ja Alcorn, kes olid jäetud laipu valvama, kaotasid olukorra üle kontrolli: üks naine lõikas verise loki Parkeri surnukehalt ja paar tükki tema kleidist, mis hiljem müüdi suveniirina maha. Hinton naasis ja nägi meest, kes üritas ära lõigata Barrow' päästikusõrme ning tundis jälestust seal toimuva üle. Kohale jõudnud koroner oli öelnud:
Ford, kus surnukehad veel asetsesid, veeti [[:en:Arcadia,_Louisiana|Arcadia]] kesklinna Congeri mööbli- ja [[:en:Funeral_home|matusetalituse poodi]]. Clyde oli pähe lastud .35 [[:en:Remington_Model_8|Remington 8 mudelist]]. Eelpalsameerimine oli tehtud Bailey poolt väikses ettevalmistusruumis, mis asus mööblipoe tagaosas (oli tavaline, et mööblipoed ja matusekorraldus olid ühes hoones). Ainult paari tunniga kasvas Louisianast loodes asuva linna populatsioon väidetavalt 2000 inimesest 12 000 inimeseni. Uudishimulik rahvas tuli kohale rongi, hobuse, kaariku ja lennukiga. Õlu, mis tavaliselt maksis 15 senti pudeli kohta tõusis 25 sendini, lihavõileivad läksid nagu soojad saiad. Pärast oma poja tuvastamist istus Henry Barrow mööblipoes asuvale kiiktoolile ning puhkes nutma.
 
Noor matusekorraldaja H. D. Darby, kes töötas [[:en:Ruston,_Louisiana|Rustoni]] läheduses olevas Mclure’i matusetalituses ning sotsiaaltöötaja Sophia Stone, samuti Rustonist, läksid Arcadiasse surnukehi tuvastama. Barrow’deBarrow'de jõuk oli nad pantvangi võtnud 23. aprillil 1933 ning lasid nad vabaks [[:en:Waldo,_Arkansas|Waldo]] lähedal [[Arkansase maakond|Arkansases]]. Parker olevat naernud, kui ta küsis Darby’lt tema töö kohta ning teada saanud, et ta on matusekorraldaja. Ta ütles, et võib-olla üks päev Darby töötab veel tema heaks. Darby aitas Baileyt kurjategijate palsameerimisega.
 
=== '''Matus ja matmine''' ===
Bonnie ja Clyde soovisid, et neid maetaks teineteise kõrvale, aga Parkeri sugulased ei lubanud seda. Proua Parker tahtis täita oma tütre soovi, et teda toodaks koju, kuid maja ümbritsevad rahvahulgad tegid selle võimatuks. Üle 20 000 inimese oli Bonnie Parkeri matusel ja ta perekonnal oli raskusi hauale pääsemisega.
 
Barrow' jõugu liikmed Raymond Hamilton ja Joe Palmer põgenesid mõlemad 1934. aasta jaanuaris Easthamist, nad peeti uuesti kinni ja mõisteti hiljem mõrvas süüdi. Veel üks ühine asi: nad mõlemad hukati elektritoolil Texases Huntsville'is, samal päeval, 10. mail 1935. Barrow' protežee W. D. Jones oli oma mentoritest lahkunud kuus nädalat pärast kolme põgenemist Dexfieldi Pargist 1933. aasta juulis. Ta leidis tee Houstoni ja sai seal tööd, kuid ta leiti üles/ avastati ning võeti kinni. Ta toodi tagasi Dallasesse, kus ta dikteeris "ülestunnistuse", milles ta väitis, et Barrow ja Parker on teda vangis hoidnud. Mõned kõige õudsemad detailid, millest ta rääkis, puudutasid jõugu seksuaalelu, ja see oli see tunnistus, mis tõi kaasa palju lugusid Barrow' ebamäärasest seksuaalsusest. Jones tunnistati süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ja ta kandis leebet 15-aastast karistust. Ta vaevles aastaid ainete kuritarvitamise probleemidega ning andis intervjuu [[Playboy|Playboy'le]] 1967. aasta filmi ümbritseva elevuse ajal. Jones tapeti 4. augustil 1974 arusaamatus olukorras armukadeda poiss-sõbra poolt, kelle naist ta üritas aidata,
 
Barrow’deBarrow'de kambjajõmm W. D. Jones lahkus oma mentorite juurest kuus nädalat pärast seda, kui suudeti 1933. aasta juulis Dexfieldi pargis politseinike käest pääseda. Ta jõudis Houstonini ning asus tööle puuvilla korjanana, kuid peagi ta leiti ning võeti vahi alla. Ta viidi tagasi Dallasesse, kus ta andis „ülestunnistuse“, mille kohaselt oli ta olnud Barrow' ja Parkeri vang. Mõned teised luiskelood esitas ta jõugu seksuaalelu kohta. Need lood andsid alguse paljudele juttudele Barrow’de mitmekülgsest seksuaalsusest. Jones mõisteti süüdi Doyle Johnsoni mõrvas ning ta kandis ära 15 aastase suhtelise kerge karistuse. Tal olid probleemid ravimite kuritarvitamise ja sõltuvusega. Ta andis ka Playboyle intervjuu 1967. aasta palju räägitudpaljuräägitud filmi raames. Ta tapeti 1974. aasta augustis ühe armukadeda mehe poolt, kelle naist ta oli proovinud aidata.
 
Henry Methvin, veel üks kambajõmm, mõisteti 1934. aastal Oklahomas süüdi Commerce’isCommerce'is toiminud konstaabel Cambpelli mõrvas. Ta vabanes enneaegselt vanglast 1942. aastal ning suri 1948. aastal rongiõnnetuses. Väidetavalt oli ta purjus peaga magama jäänud ja kukkunud rööbastele, kuid tiirlesid ka kõlakad, et ta lükati rööbastele, et kätte maksta Clyde Barrow' reetmise eest. Ta isa Ivy oli tapetud 1946. aastal auto segase otsasõidu tagajärjel, kus samuti kahtlustati kättemaksu. Bonnie Parkeri abikaasa Roy Thornton mõisteti viieks aastaks vangi sissemurdmise eest, mille ta sooritas 1933. aasta märtsis. Ta tapeti vangivalvurite poolt 1937. aasta 3. oktoobril Easthami vanglast põgenemise katse käigus.
 
Aastaid pärast Bonnie ja Clyde surma kahetses Prentiss Oakley tehtut. Tema oli esimesena lasud teinud. Ta olevat tihti tunnistanud oma sõpradele, et avas tule liiga vara. Ta oli ka ainuke mees, kes avalikult kahetsust tunnistas. Temast sai 1940. aastal pärast Henderson Jordanit järgmine Bienville’i asula šerif.
Sõelapõhjaks tulistatud Ford, milles Bonnie ja Clyde põgenemise käigus surid, sai populaarseks turismiobjektis. Seda näidati oma 30 aastat laatadel, lõbustusparkides ja täikadel, kuni see sai Nevada ralliraja vaatamisväärsuseks. Fordi sisseistumise eest küsiti üks dollar. Pärast, kui seda näidati 1980. aastatel [[Las Vegas|Las Vegase]] automuuseumis, müüdi seda kasiinodele Iowas, Missouris ja Nevadas. 2012. aastast on auto [[:en:Whiskey_Pete's|Whiskey Pete’s]] [[:en:Primm,_Nevada|Primmis Nevada osariigis]].
 
2011. aasta 1. aprillil, Grapevine’iGrapevine'i mõrvade 77. aastapäeval, tunnustasid Texase korrakaitsjad, sõdurid ja avaliku korra esindajad patrullpolitseinikku Edward Bryan Wheelerit, kes oli tapetud Barrow' jõugu poolt ülestõusmispühade ajal. Nad andsid ta [[San Antonio|San Antonios]] elavale 95-aastasele õele Ella Wheeler-Mcleodile Edwardi portree ja auplaadiga teenetemärgi.
 
==Välislingid==
* [http://www.cinetropic.com/janeloisemorris/commentary/bonn&clyde/parkerpoem.html Foto]
* [http://www.cinetropic.com/bonnieandclyde/index.html Viimane foto on ehtne]
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kurjategijad]]
Kuriuss
Usaldatud kasutajad
120 953

muudatust

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Mobiilierinevus/5323882"

Navigeerimismenüü