Andromeeda galaktika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. mai 2019, kell 21:18

Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus.

Uurimislugu

1885. aastal avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.

1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad). Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.

Vaatlemine

Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. Väga hästi vaadeldav on ta 7–8-kordse suurendusega binokli abil. Kui suurendus ületab 10 korda, on raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas.

Kirjandus

"Kaugeim tähekogu mõõtmatuses. Andromeeda udukogu - tuhanded päikesed" Rahvaleht, nr 109, 21. november 1925, lk 6

Välislingid

Kaart: Andromeeda tähtkuju
Kaart: Andromeeda tähtkuju
Otsime Andromeeda udukogu (allikas)
Galaktikate füüsika (allikas)
Villu Päärt: "Andromeeda galaktika sündis hiiglaslikus kokkupõrkes VIDEO" Novaator, 29. november 2010
The Milky Way’s long-lost sibling finally found Michigani Ülikool, 23. juuli 2018

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[1885]]. aastal avastas [[Ernst Hartwig|Carl Ernst Albrecht Hartwig]] [[Tartu tähetorn]]is [[supernoova]] süttimise Andromeeda udus.
-[[1922]]. aastal avaldas eesti [[astronoom]] [[Ernst Öpik]] ajakirjas ''[[The Astrophysical Journal]]'' artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised [[spiraaludu]]d on kaugel väljaspool [[Linnutee]] [[tähesüsteem]]i asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised [[galaktikad]] ([[spiraalgalaktika]]d). Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset [[dünaamiline meetod|dünaamilist meetodit]],  mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas [[Ameerika Ühendriigid|USA]] astronoom [[Edwin Hubble]] [[tsefeiidid]]e [[heleduskõver]]ate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.
+[[1922]]. aastal avaldas eesti [[astronoom]] [[Ernst Öpik]] ajakirjas [[The Astrophysical Journal]] artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised [[spiraaludu]]d on kaugel väljaspool [[Linnutee]] [[tähesüsteem]]i asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised [[galaktikad]] ([[spiraalgalaktika]]d). Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset [[dünaamiline meetod|dünaamilist meetodit]], mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas [[Ameerika Ühendriigid|USA]] astronoom [[Edwin Hubble]] [[tsefeiidid]]e [[heleduskõver]]ate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.
 ==Vaatlemine==
@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 == Välislingid ==
 {{commons|Category:Andromeda Galaxy}}
-*[http://www.obs.ee/vaatleja/2003_1/m31u.jpg  Kaart: Andromeeda tähtkuju]
+* [http://www.obs.ee/vaatleja/2003_1/m31u.jpg Kaart: Andromeeda tähtkuju]
-*[http://www.obs.ee/vaatleja/2003_1/wjan22.jpg Kaart: Andromeeda tähtkuju]
+* [http://www.obs.ee/vaatleja/2003_1/wjan22.jpg Kaart: Andromeeda tähtkuju]
-*[http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=591 Otsime Andromeeda udukogu (allikas)]
+* [http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=591 Otsime Andromeeda udukogu (allikas)]
-*[http://www.aai.ee/~mihkel/wwwgal.html Galaktikate füüsika (allikas)]
+* [http://www.aai.ee/~mihkel/wwwgal.html Galaktikate füüsika (allikas)]
 * [[Villu Päärt]]: [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/andromeeda_galaktika_sundis_hiiglaslikus_kokkuporkes_video/ "Andromeeda galaktika sündis hiiglaslikus kokkupõrkes VIDEO"] Novaator, 29. november 2010
 * [https://news.umich.edu/the-milky-ways-long-lost-sibling-finally-found/ The Milky Way’s long-lost sibling finally found] Michigani Ülikool, 23. juuli 2018