Ellen Uuspõld: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P →‎Viited: pisitoimetamine
CityCat (arutelu | kaastöö)
57 muudatust
9. rida: 9. rida:
== Töö keelevaldkonnas ==
== Töö keelevaldkonnas ==
[[1953]]. aastast töötas Uuspõld Tartu Ülikoolis, algul laborandi ja hiljem vanemlaborandina.<ref name=":0" /> [[Keeleteadus]]se süvenes ta 1960. aastatel, kui Tartu Ülikoolis hakati õpetama keeleteooriat ja uusi keeleteaduse meetodeid.<ref name=":1" /> Aastal [[1965]] alustas ta ülikoolis õppejõutööd. [[1969]]–[[1971]] töötas ta vanemõpetajana. Aastast [[1973]] sai temast [[Dotsent|dotsendi]] kohusetäitja ja [[1974]]–[[1992]] töötas ta dotsendina. Aastatel [[1980]]–[[1983]] oli Uuspõld Soomes [[Tampere Ülikool]]i eesti keele [[lektor]].<ref name=":0" /> Ta on koostanud palju õppevahendeid ja publitseerinud üle 60 teadustrükise. Uuspõld on toimetanud raamatuid ja andnud täiendusseminare ajakirjanikele. Ta on olnud kaasautor ajakirjanike täienduskursuse õppevahendi "Ajaleht’’ koostamisel.<ref name=":2" /> Tartu Ülikoolis on ta õpetanud eesti keelt, keelehoolet, keelelist toimetamist ja korrektuuri ning lauseõpetust.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Eevi Ross|pealkiri=Wiedemanni keeleauhind 1989–2003|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=123–128}}</ref> Uurijana on ta spetsialiseerunud eesti keele [[süntaks]]ile (eriti lauselühendile), keelekorraldusele ja eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikale.<ref name=":0" /> Uuspõld on juhendanud Toomas Helbi [[2004]]. aastal kaitstud doktoritööd "Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb’’.<ref name=":2" /> Ülikoolis tegeles Uuspõld ka toimetiste ja ajalehe redigeerimisega.<ref name=":1" /> Uuspõld on kuulunud [[Emakeele Selts]]i juhatusse ja ESi keeletoimkonda.<ref name=":2" /> Ta on osalenud [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon|vabariikliku õigekeelsuskomisjoni]] töös ning olnud ESi väljaannete toimetaja.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www-1.ut.ee/ajaleht/multimeedia/0419/0419ABCD_4.pdf|Pealkiri=Dots Ellen Uuspõld 75|Väljaanne=Universitas Tartuensis|Aeg=19. aprill 2002|Kasutatud=}}</ref>
[[1953]]. aastast töötas Uuspõld Tartu Ülikoolis, algul laborandi ja hiljem vanemlaborandina.<ref name=":0" /> [[Keeleteadus]]se süvenes ta 1960. aastatel, kui Tartu Ülikoolis hakati õpetama keeleteooriat ja uusi keeleteaduse meetodeid.<ref name=":1" /> Aastal [[1965]] alustas ta ülikoolis õppejõutööd. [[1969]]–[[1971]] töötas ta vanemõpetajana. Aastast [[1973]] sai temast [[Dotsent|dotsendi]] kohusetäitja ja [[1974]]–[[1992]] töötas ta dotsendina. Aastatel [[1980]]–[[1983]] oli Uuspõld Soomes [[Tampere Ülikool]]i eesti keele [[lektor]].<ref name=":0" /> Ta on koostanud palju õppevahendeid ja publitseerinud üle 60 teadustrükise. Uuspõld on toimetanud raamatuid ja andnud täiendusseminare ajakirjanikele. Ta on olnud kaasautor ajakirjanike täienduskursuse õppevahendi "Ajaleht’’ koostamisel.<ref name=":2" /> Tartu Ülikoolis on ta õpetanud eesti keelt, keelehoolet, keelelist toimetamist ja korrektuuri ning lauseõpetust.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Eevi Ross|pealkiri=Wiedemanni keeleauhind 1989–2003|aasta=2005|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=123–128}}</ref> Uurijana on ta spetsialiseerunud eesti keele [[süntaks]]ile (eriti lauselühendile), keelekorraldusele ja eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikale.<ref name=":0" /> Uuspõld on juhendanud Toomas Helbi [[2004]]. aastal kaitstud doktoritööd "Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb’’.<ref name=":2" /> Ülikoolis tegeles Uuspõld ka toimetiste ja ajalehe redigeerimisega.<ref name=":1" /> Uuspõld on kuulunud [[Emakeele Selts]]i juhatusse ja ESi keeletoimkonda.<ref name=":2" /> Ta on osalenud [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon|vabariikliku õigekeelsuskomisjoni]] töös ning olnud ESi väljaannete toimetaja.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www-1.ut.ee/ajaleht/multimeedia/0419/0419ABCD_4.pdf|Pealkiri=Dots Ellen Uuspõld 75|Väljaanne=Universitas Tartuensis|Aeg=19. aprill 2002|Kasutatud=}}</ref>
[[Fail:PF0032-023 Ellen Uuspõld, Paula Palmeos.jpg|pisi|Vasakult: Ellen Uuspõld, Paula Palmeos. Õppesõit Mulgi murde alale (1983)]]
[[Fail:PF0032-023 Ellen Uuspõld, Paula Palmeos.jpg|pisi|Vasakult: Ellen Uuspõld, [[Paula Palmeos]]. Õppesõit Mulgi murde alale (1983)]]


== Isiklikku ==
== Isiklikku ==

Redaktsioon: 12. mai 2019, kell 17:44

Ellen Uuspõld
Sündinud 19. aprill 1927
Meriküla, Ida-Virumaa
Haridus filoloogiakandidaat
Teadlaskarjäär
Tegevusalad keeleteadus
Tuntumad tööd "Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus"
Tunnustus Valgetähe V klassi teenetemärk, Wiedemanni keeleauhind, Tartu Ülikooli suur medal

Ellen Uuspõld (snd Heek, sündinud 19. aprillil 1927 Ida-Virumaal Merekülas (Meriküla)) on Eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.[1]

Haridus

1945. aastal lõpetas Uuspõld Tallinna 3. keskkooli (praegune Lilleküla gümnaasium). Seejärel asus ta õppima Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1953. aastal eesti filoloogina.[1] Ülikooli diplomitöö teemaks oli "Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles’’, tööd juhendas prof Arnold Kask.[2] Uuspõllu väitekiri oli esimene raamatu mahus strukturaalne analüüs eesti lause kohta.[3] 1967 sai Uuspõld filoloogiakandidaadi kraadi.[1] Kandidaaditöö pealkiri oli ’’Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-) ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus’’.[4]

Vasakult: Eduard Vääri, Helju Rajando, Ellen Uuspõld (1960)

Töö keelevaldkonnas

1953. aastast töötas Uuspõld Tartu Ülikoolis, algul laborandi ja hiljem vanemlaborandina.[1] Keeleteadusse süvenes ta 1960. aastatel, kui Tartu Ülikoolis hakati õpetama keeleteooriat ja uusi keeleteaduse meetodeid.[3] Aastal 1965 alustas ta ülikoolis õppejõutööd. 1969–1971 töötas ta vanemõpetajana. Aastast 1973 sai temast dotsendi kohusetäitja ja 1974–1992 töötas ta dotsendina. Aastatel 1980–1983 oli Uuspõld Soomes Tampere Ülikooli eesti keele lektor.[1] Ta on koostanud palju õppevahendeid ja publitseerinud üle 60 teadustrükise. Uuspõld on toimetanud raamatuid ja andnud täiendusseminare ajakirjanikele. Ta on olnud kaasautor ajakirjanike täienduskursuse õppevahendi "Ajaleht’’ koostamisel.[4] Tartu Ülikoolis on ta õpetanud eesti keelt, keelehoolet, keelelist toimetamist ja korrektuuri ning lauseõpetust.[5] Uurijana on ta spetsialiseerunud eesti keele süntaksile (eriti lauselühendile), keelekorraldusele ja eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikale.[1] Uuspõld on juhendanud Toomas Helbi 2004. aastal kaitstud doktoritööd "Sõnakeskne keelemudel: eesti regulaarne ja irregulaarne verb’’.[4] Ülikoolis tegeles Uuspõld ka toimetiste ja ajalehe redigeerimisega.[3] Uuspõld on kuulunud Emakeele Seltsi juhatusse ja ESi keeletoimkonda.[4] Ta on osalenud vabariikliku õigekeelsuskomisjoni töös ning olnud ESi väljaannete toimetaja.[6]

Vasakult: Ellen Uuspõld, Paula Palmeos. Õppesõit Mulgi murde alale (1983)

Isiklikku

Ülikoolis õppis ta mittestatsionaarses õppes ja töötas paralleelselt kirjastuses Teaduslik Kirjandus tehnilise korrektorina.[7] Kirjastuses kohtus Leonhard Uuspõlluga (1921–2016), kellega 1949. aastal abiellus.[7] Pärast kirjastusest lahkumist asus ta tööle tõlgi ja toimetajana vabariiklikku sanitaarhariduse majja. 1952. aastal lõpetas Ellen Uuspõld ülikooli ning kutsuti tööle eesti keele kateedrisse laborandiks. Hiljem töötas ta sealsamas pikka aega õppejõuna.[7]

Tunnustused

1996. aastal pälvis Uuspõld Tartu Ülikooli suure medali.[4] Sellega tunnustatakse ülikooli ees eriti suurte teenetega töötajaid.[8]

14. mail 2000 anti Ellen Uuspõllule üle Wiedemanni keeleauhind. F. J. Wiedemanni keeleauhinna sai ta panuse eest eesti kirjakeele püsimisse – oma uurimistööde täpsuse ja pidevuse, loengute teadusliku värskuse, toimetajatöö, juhendajanõudlikkuse ja tööarmastuse eest.[5]

23. veebruaril 2004 anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.[9]

Ellen Uuspõld on Eesti Keeletoimetajate Liidu[10] auliige.

Teoseid

  • 1966 ’’Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus’’ E. Uuspõld
  • 1973 ’’Eesti keele tekste ja harjutusi vene üliõpilastele. 1. vihik.’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1981 ’’Eesti keele tekste ja harjutusi vene üliõpilastele. 2. vihik.’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1981 ’’Eesti keele õpik = Учебник эстонского языка’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1982 ’’Viron verbien infiniittisten rakenteiden subjektisääntöjä’’ E. Uuspõld
  • 1984 ’’Johannes Aavik viron kirjakielen uudistajana’’ E. Uuspõld 1992 ’’Viron transitiiviverbien syntaksista’’ E. Uuspõld
  • 1993 ’’Eesti keele õpik kõrgkoolidele = Учебник эстонского языка для вузов’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1966 ’’ Eesti keele õpik = Учебник эстонского языка’’ E. Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 1997 ’’Pühendusteos Huno Rätsepale’’ E.Uuspõld, A. Valmet ja E. Turu
  • 2001 ’’Популярная грамматика эстонского языка. Eesti keele grammatiline vormistik. Moodustamine ja kasutamine’’ E. Uuspõld ja A. Valmet
  • 2002 ’’Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale’’ E. Uuspõld ja A. Mund
  • 2004 ’’Üliõpilastööde vormistamise juhend’’ E. Uuspõld

Artikleid

  • "Agendi väljendamisest des-konstruktsiooniga lausetes" – Keel ja struktuur 1972, nr 7, lk 108–118
  • "Mats enne ja nüüd" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 598–599
  • "Kas des- ja mata-tarindid on alati lauselühendid?" – Õpetajate Leht 6. aprill 2001, lk 13
  • "Mõningaist liiasusnähtustest eesti keelekasutuses" – Keel ja Kirjandus 1997, nr 11, lk 743–747
  • "Veel kord komast" – Õpetajate Leht 18. november 2005, lk 11
  • "Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 8, lk 468–47
  • "Tänapäeva eesti kirjakeele grammatilise vormistiku mõningaist arenguist" – Kirjakeel 1983, Tallinn: Valgus, lk 62–79
  • "Atributiivsete partitsiipkonstruktsioonide eitavad vasted" – Keel ja struktuur 1978, nr 10, Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 66–80

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (2013). Eesti teadlaste biograafiline leksikon. 4. köide, Sar-Y. Lk 954.
  2. ↑ Ellen Uuspõld (1953). "Mitmuse osastav XIX sajandi kirjakeeles". Vaadatud 22. jaanuar 2018.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Ardo Kaljuvee (14. aprill 2007). "Ellen Uuspõld (80)". Eesti Päevaleht. Vaadatud 22. jaanuar 2018.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Generatiivse Grammatika Grupp (2015). "Ellen Uuspõld". Vaadatud 22. jaanuar 2018.
  5. ↑ 5,0 5,1 Eevi Ross (2005). Wiedemanni keeleauhind 1989–2003. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 123–128.
  6. ↑ "Dots Ellen Uuspõld 75" (PDF). Universitas Tartuensis. 19. aprill 2002.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Maarja Lõhmus, Sulev Uus, Peeter Vihalemm (2014). Ma lõpetan selle jama ära. Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts. Lk 45–50.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  8. ↑ Tartu Ülikool. "Suur medal". Vaadatud 22. jaanuar 2018.
  9. ↑ http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/4526/*
  10. ↑ Eesti Keeletoimetajate Liit. "Auliikmed".

Välislingid

Keelekõrv. 306. saade. Ellen Uuspõld

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ellen_Uuspõld&oldid=5317876"