Silmutorbik: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Silmutorbik''' (ka '''silmumõrd''') oli kuusekoorest või männi<nowiki></nowiki>peergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseks<ref name="...' |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Kasutuskohad== |
==Kasutuskohad== |
||
Silmumõrrad olid Eestis kasutusel vaid [[Narva jõgi|Narva jõel]]. Samalaadseid peergudest silmumõrdu kasutati ka [[Ingeri]]s ja [[Onega jõgi|Onega jõel]], samuti [[Soome]]s ja [[Rootsi]]s<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/>. |
Silmumõrrad olid Eestis kasutusel vaid [[Narva jõgi|Narva jõel]]. Samalaadseid peergudest silmumõrdu kasutati ka [[Ingeri]]s ja [[Onega jõgi|Onega jõel]], samuti [[Soome]]s ja [[Rootsi]]s<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/>. |
||
==Tänapäev== |
|||
Silmutorbiku [[definitsioon]] kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis<ref name="Kalapüügieeskiri">[[Vabariigi valitsus]]e määrus. 16.06.2016. § 7.4</ref>. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 12. mai 2019, kell 10:41
Silmutorbik (ka silmumõrd) oli kuusekoorest või männipeergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseks[1].
Mõrra ehitus
Mõrd oli kuni 60 cm pikkune, tema pujus ca 20 cm suuavaga. Pujus ja suuäär olid tehtud kasetohust, otsaava oli suletud õlgedega[2]. Püügil seoti 50–60 torbikut tagumist otsa pidi lühikeste nööride abil ca poole meetriste vahedega ühise selgnööri külge, mis oli varustatud raskuste ja ujukitega. Mõrd lasti vette suuavaga pärivoolu. Silmude kättesaamiseks piisas hiljem otsaava prundi äravõtmisest. Kui silmu oli palju, tuli nende välja võtmiseks mõnikord mõrd purustada[1].
Kasutuskohad
Silmumõrrad olid Eestis kasutusel vaid Narva jõel. Samalaadseid peergudest silmumõrdu kasutati ka Ingeris ja Onega jõel, samuti Soomes ja Rootsis[2].
Tänapäev
Silmutorbiku definitsioon kalapüügieeskirjas on – kooniline kuni 30 cm suu läbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta püünis[3].
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 195
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 267
- ↑ Vabariigi valitsuse määrus. 16.06.2016. § 7.4