Parkinsoni seadus

Parkinsoni seadus on juhtimisalane põhimõte, mille järgi "töö maht kasvab, kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja".

Põhimõtte sõnastas C. Northcote Parkinson 1955. aastal ajakirjas The Economist ilmunud artiklis.

Parkinsoni järgi põhjustavad seda kaks asjaolu:

• „ametnik soovib kasvatada alluvate, mitte konkurentide hulka” ja
• „ametnikud töötavad üksteise jaoks”.

Samuti märkis ta, et bürokraatliku süsteemi ametnike hulk kasvas 5–7% aastas „olenemata tehtud (kui üldse) töö hulgast”.

Parkinsoni seadust on kasutatud ka viidatuna algsele seosele arvutitega: „andmete hulk kasvab vastavalt vabale kettaruumile“ – suurema hulga mälu ostmine julgustab kasutama rohkem mälu võtvaid programme. Viimasel kümnel aastal on jälgitud, et süsteemi kasutamisele kuluva mälu hulk kipub järsult kahekordistuma iga 18 kuu järel. Õnneks kipub sama raha eest saada oleva mälu hulk iga 24 kuu järel samuti kahekordistuma. Kahjuks garanteerivad füüsikaseadused, et see ei kesta igavesti.

Parkinsoni seadust oleks võimalik üldistada järgmiselt: „Nõudlus ressursi järele kasvab alati vastavalt pakutava ressursi hulgale”. Selle lisatakse sageli täiendus, mille kohaselt „vastupidine ei ole tõene”.

Allikas

• 1960, Loomingu raamatukogu, Parkinsoni seadus ja teisi administratiivalaseid uurimusi, ester.ee
• 1972, Peteri printsiip, ester.ee
• 1982, Murphy seadus ja teisi põhjusi, miks asjad alati untsu lähevad, ester.ee (Murphy seadus)