Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
16. rida: 16. rida:


== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
* [[Ülar Allas]]: "Faagiteraapia: unustatud tulevikumeditsiin". [http://flowpaper.com/flipbook/akadeemia_sisiu_1805_01 Akadeemia, nr 5, 2018]. Lk 865–893
* [[Ülar Allas]]: "Faagiteraapia: unustatud tulevikumeditsiin". [http://flowpaper.com/flipbook/akadeemia_sisiu_1805_01#page=97 Akadeemia, nr 5, 2018. Lk 865–893]


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Viimane redaktsioon: 10. mai 2019, kell 20:08

Tüüpilise bakteriofaagi (T4) ehitus

Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused.

Mõõtmetelt jäävad nad vahemikku 8–100 nm. Nad on enamasti oluliselt suuremad kui muud viirused.

Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omastama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosforiühendeid.

Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:

Antibiootikumiresistentsuse põhjustatud hädad on tekitanud huvi bakteriofaagide kasutamiseks antibiootikumidele resistentsete bakterite tapmiseks (faagiteraapia).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]