Klooster: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
||
'''Klooster''' ([[ladina keel| |
'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on [[kirik (pühakoda)|kiriku]], söögisaali ([[refektoorium]]i), [[raamatukogu]], elukambrite ja mõnikord ka muude [[hoone]]te [[kompleks]], kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses – [[Jumal]]ale keskendumiseks sobivat) eluviisi. |
||
[[Läänemaad]]es on levinud eelkõige kristlikud ([[katoliiklus|katoliku]] ja [[õigeusk|õigeusu]]) kloostrid. |
[[Läänemaad]]es on levinud eelkõige kristlikud ([[katoliiklus|katoliku]] ja [[õigeusk|õigeusu]]) kloostrid. |
||
{{Legaaldefinitsioon|"Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel" |
{{Legaaldefinitsioon|"Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769838 Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3]</ref>}} |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Kloostrisüsteem pärineb [[India]] [[kastisüsteem]]ist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud |
Kloostrisüsteem pärineb [[India]] [[kastisüsteem]]ist, kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud – st, et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud, kui kloostriga liituti. |
||
Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle [[Pärsia]] |
Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle [[Pärsia]] juudi [[esseenid]]e kogukondade kaudu [[Egiptus]]se, kus lisandusid koos [[kristlus]]ega ka seksuaalkeelud. |
||
=== Läänemaades === |
=== Läänemaades === |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
== Astmestus kloostris == |
== Astmestus kloostris == |
||
* [[ |
* [[abt]] |
||
* [[ |
* [[prior]] |
||
⚫ | |||
* õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta |
|||
⚫ | |||
== Õigeusu kirik == |
== Õigeusu kirik == |
||
Definitsioon: ''Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.'' (Eesti |
Definitsioon: ''Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.'' (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.) |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Athos]] |
*[[Athos]] |
||
*[[Benedictus|Benedictus Nursiast]] |
|||
*[[Kloostrite ajalugu]] |
*[[Kloostrite ajalugu]] |
||
*[[Eesti kloostrid]] |
*[[Eesti kloostrid]] |
||
48. rida: | 48. rida: | ||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
* "Klooster 980–1130." Raamatus: [[Georges Duby]]. "[[Katedraal]]ide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. |
* "Klooster 980–1130." Raamatus: [[Georges Duby]]. "[[Katedraal]]ide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. Lisatud illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register. 440 lk. ISBN 5-89920-200-9. |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Religioon]] |
[[Kategooria:Religioon]] |
Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 17:29
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses – Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.
Legaaldefinitsioon: "Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."[1] |
Ajalugu
Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist, kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud – st, et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud, kui kloostriga liituti.
Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusse, kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud.
Läänemaades
Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.
Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.
Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.
Eesti kloostrid
- Pikemalt artiklis Eesti kloostrid
Astmestus kloostris
- abt
- prior
- vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
- õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
Õigeusu kirik
Definitsioon: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)
Vaata ka
- Athos
- Benedictus Nursiast
- Kloostrite ajalugu
- Eesti kloostrid
- Cluny klooster
- kõrbeisad
- Mongoolia kloostrid
- Taizé klooster
- Popocatépetli kloostrid
- Kloostrimõis
Kirjandus
- "Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Lisatud illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register. 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.