Klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 16:07

Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses – Jumalale keskendumiseks sobivat) eluviisi.

Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.

Legaaldefinitsioon: "Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel"

Kirikute ja koguduste seadus § 2 lg.3

Ajalugu

Kloostrisüsteem pärineb India kastisüsteemist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud (st et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud kui kloostriga liituti).

Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia (Iraan) juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusse, kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud.

Läänemaades

Jasna Góra kloostrikompleks Częstochowas

Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.

Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.

Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostrid

Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus kloostris

Abt
Prior

- vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
- õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Õigeusu kirik

Definitsioon: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)

Vaata ka

Kirjandus

"Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. (Lisana illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register.) 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
-'''Klooster''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''claustrum'', mis tähendab 'suletud paika') on [[kirik (pühakoda)|kiriku]], söögisaali ([[refektoorium]]i), [[raamatukogu]], elukambrite ja mõnikord ka muude [[hoone]]te [[kompleks]], kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - [[Jumal]]ale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
+'''Klooster''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''claustrum'', mis tähendab 'suletud paika') on [[kirik (pühakoda)|kiriku]], söögisaali ([[refektoorium]]i), [[raamatukogu]], elukambrite ja mõnikord ka muude [[hoone]]te [[kompleks]], kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses – [[Jumal]]ale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
 [[Läänemaad]]es on levinud eelkõige kristlikud ([[katoliiklus|katoliku]] ja [[õigeusk|õigeusu]]) kloostrid.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Kloostrisüsteem pärineb [[India]] [[kastisüsteem]]ist kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud (st et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud kui kloostriga liituti).
-Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle [[Pärsia]] ([[Iraan]]) juudi [[esseenid]]e kogukondade kaudu [[Egiptus]]esse kus lisandusid koos [[kristlus]]ega ka seksuaalkeelud.
+Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle [[Pärsia]] ([[Iraan]]) juudi [[esseenid]]e kogukondade kaudu [[Egiptus|Egiptusse]], kus lisandusid koos [[kristlus]]ega ka seksuaalkeelud.
 === Läänemaades ===
@@ 30. rida: / 30. rida: @@
 * [[Prior]]
-** vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
+** vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
-** õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
+** õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
 == Õigeusu kirik ==
-Definitsioon kloostrile: ''Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.'' (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)
+Definitsioon: ''Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse.'' (Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)
-== Kirjandus ==
-* "Klooster 980–1130." Raamatus: [[Georges Duby]]. "[[Katedraal]]ide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. (Lisana illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register.) 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.
 == Vaata ka ==
@@ 49. rida: / 46. rida: @@
 *[[Popocatépetli kloostrid]]
 *[[Kloostrimõis]]
+== Kirjandus ==
+* "Klooster 980–1130." Raamatus: [[Georges Duby]]. "[[Katedraal]]ide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud [[Tatjana Hallap]], värsid tõlkinud [[Harald Rajamets]]. (Lisana illustratsoioonide kommentaarid ja isikunimede register.) 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.
 [[Kategooria:Religioon]]