Poliitiline varjupaik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 14:49

Poliitiline varjupaik ehk poliitiline asüül (inglise political asylum) tähendab kaasaegses poliitilises keeles luba jääda riiki, kuhu inimene on pagenud oma kodumaa või regiooni ohtlikkuse, seal esineva vaenu või tagakiusamise tõttu. Varjupaiga taotleja peab vastama 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsioonis ja selle 1967. aasta protokollis sätestatud tingimustele, milleks on põhjendatud hirm kodumaale naasta rassilistel, usulistel või rahvuslikel põhjustel, poliitiliste veendumuste või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.

Euroopa Liidul on ühine poliitilise varjupaiga poliitika. Alates 2004. aastast otsustavad liikmesriigid kvalifitseeritud häälteenamusega enamiku varjupaigapoliitika küsimuste üle. Nõukogu sätestab ühised mõisted ja varjupaigataotlejate tagasisaatmise menetluse.

Kehtiva skeemi kohaselt toimib esimene Euroopa Liidu riik, kellele esitatakse varjupaigataotlus, kõigi liikmesriikide nimel. Seda mudelit on kritiseeritud, sest see ei ole kooskõlas ÜRO vastava konventsiooniga.

Allikas: Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi

Vaata ka

Välislingid

Europa.eu otsing: Varjupaik

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{liita|Rahvusvaheline kaitse}}
-<strong>Varjupaik</strong> (inglise ''asylum'') tähendab luba jääda riiki, kuhu inimene on pagenud oma kodumaa või regiooni ohtlikkuse, seal esineva vaenu või tagakiusamise tõttu. Varjupaiga taotleja peab vastama [[1951]]. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsioonis]] ja selle [[1967]]. aasta protokollis sätestatud tingimustele, milleks on põhjendatud hirm kodumaale naasta rassilistel, usulistel või rahvuslikel põhjustel, poliitiliste veendumuste või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.
+'''Poliitiline varjupaik''' ehk '''poliitiline asüül''' (inglise ''political asylum'') tähendab kaasaegses poliitilises keeles luba jääda riiki, kuhu inimene on pagenud oma kodumaa või regiooni ohtlikkuse, seal esineva vaenu või tagakiusamise tõttu. Varjupaiga taotleja peab vastama [[1951]]. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsioonis]] ja selle [[1967]]. aasta protokollis sätestatud tingimustele, milleks on põhjendatud hirm kodumaale naasta rassilistel, usulistel või rahvuslikel põhjustel, poliitiliste veendumuste või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.
-[[Euroopa Liit|Euroopa Liidul]] on ühine varjupaiga poliitika. Alates [[2004]]. aastast otsustavad liikmesriigid kvalifitseeritud häälteenamusega enamiku varjupaigapoliitika küsimuste üle. Nõukogu sätestab ühised mõisted, menetluse tinigimused, kaitsele kavlifitseerumise tingimused, kaitse taotlejate ja kaitse saanud inimseste vastuvõtu tingimused ning kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumid (Dublini määrus).
+[[Euroopa Liit|Euroopa Liidul]] on ühine poliitilise varjupaiga poliitika. Alates [[2004]]. aastast otsustavad liikmesriigid kvalifitseeritud häälteenamusega enamiku varjupaigapoliitika küsimuste üle. Nõukogu sätestab ühised mõisted ja varjupaigataotlejate tagasisaatmise menetluse.
+Kehtiva skeemi kohaselt toimib esimene Euroopa Liidu riik, kellele esitatakse varjupaigataotlus, kõigi liikmesriikide nimel. Seda mudelit on kritiseeritud, sest see ei ole kooskõlas [[ÜRO]] vastava konventsiooniga.
-Vastavalt Dublini määrusele, on taotluse läbivaatamise eest vastutav see liikmesriik, kuhu välismaalane esimesena sisenes, et vältida varjupaiga poodelmist järjestikku mitmetes liikmesriikides. Seda regulatsiooni on ka kritiseeritud, sest see tekitab ebavõrdse koormuse liikmesriikide vahel. .
 <small>Allikas: Arengukoostöö- ja humanitaaralase terminoloogia sõnaseletusi</small>