Androgeenid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib paljude selgroogsete loomade elutähtsaks peetavate stereoidhormoonidega seonduvast; pahaloomuliste kasvajate mikrokeskonnas sünteesitud steroidhormoonide kohta vaata artiklit [[Kasvaja androgeenid]]}} |
{{See artikkel| räägib paljude selgroogsete loomade elutähtsaks peetavate stereoidhormoonidega seonduvast; pahaloomuliste kasvajate mikrokeskonnas sünteesitud steroidhormoonide kohta vaata artiklit [[Kasvaja androgeenid]]}} |
||
'''Androgeenid''' ehk '''meessuguhormoonid''' ([[inglise keel]]es ''androgen'') looduslikud rasvlahustuvad [[steroidhormoonid]]. |
'''Androgeenid''' ehk '''meessuguhormoonid''' ([[inglise keel]]es ''androgen'') looduslikud rasvlahustuvad [[steroidhormoonid]]. |
||
Androgeene leidub nii emaste kui ka isaste [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade rakkude tuumades (androgeeni retseptorid). |
Androgeene leidub nii emaste kui ka isaste [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade rakkude tuumades (androgeeni retseptorid). |
||
Isastel (sh meestel) sünteesitakse androgeene [[munand]]ites ([[Leydigi rakk]]udes) ja [[neerupealis]]ekoores [[kolesterool]]ist. |
Isastel (sh meestel) sünteesitakse androgeene [[munand]]ites ([[Leydigi rakk]]udes) ja [[neerupealis]]ekoores [[kolesterool]]ist. |
||
Emastel (sh naistel) on [[veri|veres]] üsna rohkelt androgeene ja mingil määral on androgeene ka [[munasarjad]]es. |
Emastel (sh naistel) on [[veri|veres]] üsna rohkelt androgeene ja mingil määral on androgeene ka [[munasarjad]]es. |
||
Androgeenid on [[testosteroon]], [[dihüdrotestosteroon]], [[androsteendioon]], [[androsteroon]], [[dihüdroepiandrosteroon]], [[etiokoolanoloon]] jpt. |
Androgeenid on [[testosteroon]], [[dihüdrotestosteroon]], [[androsteendioon]], [[androsteroon]], [[dihüdroepiandrosteroon]], [[etiokoolanoloon]] jpt. |
||
Androgeenide eritumine allub hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje kontrollile. |
Androgeenide eritumine allub hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje kontrollile. |
||
Androgeenideks nimetatakse ka sünteetilisi hormoonpreparaate, mis jäljendavad looduslikke androgeenide funktsioone. |
Androgeenideks nimetatakse ka sünteetilisi hormoonpreparaate, mis jäljendavad looduslikke androgeenide funktsioone. |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
== Funktsioonid == |
== Funktsioonid == |
||
Androgeenid on isastel olulised [[spermatogenees]]is, [[eesnääre|eesnäärme]] talitluses, suguelundite arengus ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemisel (hääletämber, karvakasv jt), sugutungiga seotult aga ka [[geen]]ide regulatsioonis. |
Androgeenid on isastel olulised [[spermatogenees]]is, [[eesnääre|eesnäärme]] talitluses, suguelundite arengus ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemisel (hääletämber, karvakasv jt), sugutungiga seotult aga ka [[geen]]ide regulatsioonis. |
||
== Patoloogia == |
== Patoloogia == |
||
[[Eesnäärmevähk]]i loetakse ainsaks hormoonsõltuvaks pahaloomuliseks [[kasvaja]]ks meestel, mille kasvu soodustavad androgeenid.<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 75, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN |
[[Eesnäärmevähk]]i loetakse ainsaks hormoonsõltuvaks pahaloomuliseks [[kasvaja]]ks meestel, mille kasvu soodustavad androgeenid.<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 75, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067.</ref> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
== Välisallikad == |
== Välisallikad == |
||
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/24060/androgen Sissekanne [[Encyclopædia Britannica]]-s] |
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/24060/androgen Sissekanne [[Encyclopædia Britannica]]-s]s |
||
* Borlak J, Schulte I, Thum T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15155560 Androgen metabolism in [[tüümus|thymus]] of fetal and adult rats. Lühikokkuvõte.], Drug Metab Dispos., juuni 2004;32(6):675-9., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> |
* Borlak J, Schulte I, Thum T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15155560 Androgen metabolism in [[tüümus|thymus]] of fetal and adult rats. Lühikokkuvõte.], Drug Metab Dispos., juuni 2004;32(6):675-9., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> |
||
Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 08:48
|
See artikkel räägib paljude selgroogsete loomade elutähtsaks peetavate stereoidhormoonidega seonduvast; pahaloomuliste kasvajate mikrokeskonnas sünteesitud steroidhormoonide kohta vaata artiklit Kasvaja androgeenid |
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Androgeene leidub nii emaste kui ka isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades (androgeeni retseptorid).
Isastel (sh meestel) sünteesitakse androgeene munandites (Leydigi rakkudes) ja neerupealisekoores kolesteroolist.
Emastel (sh naistel) on veres üsna rohkelt androgeene ja mingil määral on androgeene ka munasarjades.
Androgeenid on testosteroon, dihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jpt.
Androgeenide eritumine allub hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje kontrollile.
Androgeenideks nimetatakse ka sünteetilisi hormoonpreparaate, mis jäljendavad looduslikke androgeenide funktsioone.
Sünteetilisi androgeene manustatakse mitmesuguste haiguslike seisundite korral.
Funktsioonid
Androgeenid on isastel olulised spermatogeneesis, eesnäärme talitluses, suguelundite arengus ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemisel (hääletämber, karvakasv jt), sugutungiga seotult aga ka geenide regulatsioonis.
Patoloogia
Eesnäärmevähki loetakse ainsaks hormoonsõltuvaks pahaloomuliseks kasvajaks meestel, mille kasvu soodustavad androgeenid.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 75, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN 9789949323067.
Välisallikad
- Sissekanne Encyclopædia Britannica-ss
- Borlak J, Schulte I, Thum T., Androgen metabolism in thymus of fetal and adult rats. Lühikokkuvõte., Drug Metab Dispos., juuni 2004;32(6):675-9., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014) (inglise keeles)