Dubai: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Lehekülg asendatud tekstiga '{{keeletoimeta}} <nowiki/>''<nowiki/><nowiki/>'' *Dubai metroo *Burj al-‘Arab *Burj Khalīfah *Palmisaared{{Viited|2}} == Viited == ==Kirjandus==...'
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
<nowiki/>''<nowiki/><nowiki/>''
{{See artikkel|räägib linnast; emiraadi kohta vaata artiklit [[Dubai emiraat]].}}
{{linn
| nimi = Dubai
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = araabia | دبي |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Dubai.svg|125px|border]]
| lipu_link = [[Dubai lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Dubai.svg|125px|border]]
| vapi_link = [[Dubai vapp]]
| laius = 25/18/8/N
| pikkus = 55/16/48/E
| asendikaart = Araabia Ühendemiraadid
| asendikaardi_seletus = Dubai asukoht Araabia Ühendemiraatides.
}}
'''Dubai''' ([[araabia keel]]es دبيّ) on [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] kuuluva [[Dubai emiraat|Dubai emiraadi]] haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres.

Dubai linn asub Dubai emiraadi põhjarannikul. Selle jaotab kaheks [[Dubai Creek]], mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune laht Pärsia lahe ääres. Varem oli põhja pool lahte linn Daira ja lõuna pool Bur Dubai. Linn laiub lõunasuunas piki [[Jumeirah]]i randa ja [[Sheikh Zayed Road]]i maanteed; põhjas piirneb Dubai [[Ash-Shāriqah' emiraat|Ash-Shāriqah' emiraadiga]].

85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas, 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845.

Dubais on 2011. aasta seisuga 63 [[pilvelõhkuja]]t, mis on kõrgemad kui 200 m, neist 17 on rohkem kui 300 m kõrgused. Kõrgeim on 2010. aastal valminud [[Burj Khalīfah]], mis on oma 828 meetriga maailma kõigi aegade kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetrist hoonet.

== Kliima ==
Dubais valitseb kuum kõrbekliima. Suved on väga kuumad, tuulised ja niisked. Kõige kuumem on augustis, kui keskmine päevane õhutemperatuur jääb 41 °C juurde ning öine minimaalselt 30 °C juurde. Enamik päevi aastas on päikeselised. Talved on lühikesed ja soojad – jaanuar on kõige külmem, siis jääb temperatuur päevasel ajal 24 °C juurde ja öösiti minimaalselt 14 °C juurde.<ref>[https://services.dubaiairports.ae/dubaimet/MET/Climate.aspx Annual Climate and Weather of Dubai] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Sademeid on aga viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud ning aastasademed ulatuvad juba 94,3 mm-ni aastas. Suvi võib Dubais paljudele suure õhuniiskuse tõttu põhjustada ebamugavusi.<ref>[http://www.godubai.com/explore/whatshot.asp Temperature and Humidity in Dubai] (vaadatud 03.10.2014)</ref>

=== Rahvastik ===
2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845, kuid tegelikult on keeruline elanike arvu uuringutega teada saada, sest igal aastal toimuvad suured [[migratsioon]]ilised muutused. Igal aastal kolivad kümned tuhanded inimesed Dubaisse ajutiselt elama, kuid on ka palju alalisi elanikke. Dubais elab umbes 250 000 rändtöölist, kõige enam on neid [[Lõuna-Aasia]]st. 2005. aastal oli 84% Dubai linna elanikest sündinud välismaal, umbes pooled neist Indias.<ref>[http://www.migrationpolicy.org/programs/data-hub&#x20; Migration Policy] (kasutatud 03.10.2014)</ref>

== Kultuur ja vaatamisväärsused ==
[[Pilt:Dub-jum-mos2.jpg|pisi|Üks paljudest mošeedest AÜE-s – Jumeirahi mošee]]
[[Pilt:Abayapair.jpg|pisi|Traditsiooniline ''abaya'']]

=== Kultuur ===

AÜE kultuur on mõjutatud islamist, traditsioonilisest araabia ja [[beduiin]]i kultuurist. Dubai linn on aga väga kosmopoliitne, mitmekesise ja elava kultuuriga. Samas on islami ja araabia kultuuri mõjutusi näha arhitektuuris, muusikas, riietusviisis, pakutavates söökides ja elustiilis. Viis korda päevas kutsutakse [[minarett]]idelt muslimeid palvele. Minarette on ehitatud üle kogu riigi, et alati oleks võimalik palvusest osa võtta. Alates 2006. aastast on AÜE-s nädalavahetus reedel ja laupäeval, sest reede on muslimite jaoks püha päev.<ref>[http://archive.is/6R3K "UAE Weekend Switchover"] (kasutatud 03.10.2014)</ref>

Tähtsaimad pühad nii AÜE-s kui ka Dubais on [[Īd al-Fiţr]] ehk [[ramadaan]]i lõpu tähistamine ja iseseisvuspäev (2. detsember).

Suurüritused nagu Dubai 45-päevane ostufestival (''Dubai Shopping Festival'') ja Dubai suveüllatused (''Dubai Summer Surprises'') meelitavad linna üle 4 miljoni külastaja. Ostufestivali käive on 8 miljardit [[Araabia Ühendemiraatide dirham|dirhamit]] ehk 8% Dubai [[SKP|SKP-]]st.<ref>[http://www.dubaicityguide.com/site/dsf/milestones.asp Dubai City Guide] (vaadatud 03.10.2014)</ref><ref>[http://gulfnews.com/in-focus/dubai-shopping-festival/sales-will-account-for-8-of-dubai-s-gdp-1.269917 "Sales will account for 8% of Dubai's GDP"] Gulf News, 3. mai 2009 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Suured ostukeskused, nt Dubai Mall, Mall of the Emirates ja ka traditsionaalsed ''[[souk]]<nowiki>'</nowiki>''id ehk turud meelitavad piirkonda ostlejaid.

Dubai Creek on üks neist vähestest kohtadest, kus saab näha paljusid vanu traditsioone üheskoos. Seda piirkonda pakuti ka UNESCO maailmapärandite hulka<ref>[http://www.dubaichronicle.com/2013/06/04/dubai-creek-may-become-a-unesco-world-heritage-site/ "Dubai Creek May Become a World Heritage Site"], Dubai Chronicle (kasutatud 03.10.2014)</ref>, kuid taotluse rahuldamine lükati edasi, sest UNESCO soovib rohkem informatsiooni sealse arhitektuuri, paatide, ''souk''<nowiki>'</nowiki>ide ja ehitiste kohta.<ref>[http://www.thenational.ae/uae/heritage/dubai-creeks-unesco-bid-is-deferred "Dubai Creek’s Unesco world heritage bid deferred"] The National, 22. juuni 2014 (vaadatud 03.10.2014)</ref>

Nii nagu Araabia Ühendemiraatides üldiselt, on ka Dubais ametlikuks usundiks [[islam]]. 2005. aastal moodustasid muslimid 76% rahvastikust; 9% olid [[Kristlus|kristlased]]<nowiki/>ja ülejäänud 15% muu usundi esindajad (peamiselt [[Hindu|hindud]] ja [[budism|budistid]]).<ref>Central Intelligence Agency [https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ae.html UNITED ARAB EMIRATES] (vaadatud 03.10.2014)</ref>

=== Riietus ja etikett ===
Enamik kohalikest meestest eelistab riietuda ''[[kandura|kandura']]''sse, mis kujutab endast traditsioonilist üle põlvede ulatuvat pikakäiselist valget särki. Naised kannavad ''[[abaya|abaya']]<nowiki/>t'', musta värvi traditsioonilist pikka ürpi, mis katab ära enamiku kehast, ning ''[[hijab|hijab']]<nowiki/>i'' ehk pearätikut.<ref>UAE Clothing, GrapeShisha http://www.grapeshisha.com/about-uae/uae-clothing.html (kasutatud 03.10.2014)</ref>

Dubaisse reisides tuleks kindlasti enne uurida, kuidas riietuda, et mitte sattuda ebameeldiva tähelepanu alla.

[[Pilt:Downtown Burj Dubai and Business Bay, seen from Safa Park.jpg|pisi|Dubai panoraam Pärsia lahelt]]
=== Pilvelõhkujad ===
Dubaist 40 km raadiuses oli 2008. aastal umbes 150 vähemalt 150 meetrit kõrgust pilvelõhkujat, 60 üle 200 meetrist pilvelõhkujat ja kuus üle 300 meetrist pilvelõhkujat. Kõrgeimad tornid on [[Almas Tower]] (360 m), [[Emirates Towers|Emiratesi kaksiktornid]] (355 ja 305 m), [[Rose Tower]] (333 m), [[Burj al-‘Arab]] (321 m) ja maailma kõige kõrgem ehitis [[Burj Khalīfah]] (828 m). Pea 20 üle 300 meetri kõrgust pilvelõhkujat on projekteerimis- või ehitusjärgus.

=== Dubai turismisihtpunkti ja elukohana ===
2012. aastal koostatud pingerea järgi on Dubai maailma kõige kalleimate linnade edetabelis 22. kohal.<ref>[http://www.thenational.ae/business/industry-insights/economics/cost-of-living-in-dubai-rising-rapidly&#x20; "Cost of Living in Dubai Rising Rapidly"], The National (kasutatud 06.10.2014)</ref> 2014. aasta keskel oli Dubai kogu maailma hotellitubade hindade poolest [[Genf]]i järel teisel kohal.<ref>[http://www.thenational.ae/uae/tourism/dubai-second-most-expensive-city-to-stay-in-report-says "Dubai – Second Most Expensive City to Stay In, Report Says"] The National, 30. juuli 2014 (vaadatud 06.10.2014)</ref> Dubai (koos [[Abu Dhabi]]ga) on aga nimetatud kõige paremaks elamispaigaks [[Lähis-Ida]]s.<ref>[http://www.thenational.ae/business/economy/abu-dhabi-and-dubai-are-best-places-to-live-in-the-middle-east-survey-says&#x20; "Abu Dhabi and Dubai are the Best Places to Live in the Middle East, Survey Says"] The National, 30. november 2011 (vaadatud 06.10.2014)</ref> Paljud, kes elavad Dubaiga põhjas piirnevas Schardcha linnas, käivad just sealt odavama üüri tõttu Dubaisse tööle.

== Liiklus ==
=== Kaugtransport ===
[[Dubai rahvusvaheline lennujaam]] (''Dubai International Airport'', DXB) on üks olulisemaid lennujaamu [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]]. Lennujaam asub Deirast põhja pool, umbes 5 km Dubai Creekist. 2010. aastal avati Dubais uus lennujaam ([[Jebel Ali]] juures) – [[Dubai World Central International Airport]]. Uus lennujaam peaks suutma teenindada kuni 120 miljonit inimest aastas. Dubais asub ka Araabia Ühendemiraatide lennufirma [[Emirates]] peakontor.

[[Pilt:Dubai creek-2011 (5).JPG|pisi|Abra ehk veetakso Dubai Creekil]]
Dubais [[Jebel Ali]]s asub Pärsia lahe kõige suurem kaubaterminal. Kuid Dubais ei peatu ainult kauba-, vaid ka reisilaevad, mis ühendavad Dubaid meritsi kogu maailmaga. Reisilaevad peatuvad vanemas sadamas Port Rashidis, kust on laevaühendus [[Doha]]ga, [[Manama]]ga, [[Kuveit|Kuveidiga]] ja [[Muscat]]iga. Olulisel kohal on ka väiksed traditsionaalsed purjekad, mis seisavad Creeki kai ääres. Nendega püüavad kohalikud meremehed rannikuvetes kala, kuid toimub ka pisemat sorti kaubavedu terves [[Pärsia laht|Pärsia lahes]], [[Omaan]]i ja [[Jeemen]]isse, ka [[Punane meri|Punase mere]] äärsetele aladele, [[Ida-Aafrika]]sse ja [[Pakistan]]i ning ka [[Goa]]sse [[India]]s.

Maanteid pidi on Dubai ühenduses [[Abu Dhabi]], Schardscha, [[Hatta (Dubai)|Hatta]] ja [[Al Ain|Al Ainiga]].
=== Linnaliiklus ===
[[Pilt:Dubai Roads on 1 May 2007.jpg|pisi|Keerukad ristmikud Dubais]]
[[Pilt:5030 Dubai metro.jpg|pisi|Dubai metroo]]
[[Pilt:Sh5-zayed-road.jpg|pisi|Dubaid teiste linnadega ühendav maantee Sheikh Zayed Road]]
Nagu Aasia linnadele kohane, on ka Dubai autode linn – 2011. aastal oli registreeritud iga kahe inimese kohta üks sõiduk.<ref> [http://articles.economictimes.indiatimes.com/2011-01-22/news/28425973_1_vehicles-dubai-roads-rta Dubai has one car for every two residents] The Economic Times, 22. jaanuar 2011 (vaadatud 30.09.2014)</ref> Vanemates linnaosades on ummikutesse jäämise võimalus suur. Kõrge temperatuuri tõttu on tanklates klienditeenindus, et inimesed ei peaks konditsioneeritud õhuga autost väljuma.

Üha kasvava mootorsõidukite arvu tõttu otsustas kohalik teede planeerimise ja sõidukite registreerimisega tegelev amet Roads and Transport Authority (RTA) 2007. aasta juulis kindlad teelõigud maksustada, pannes aluse teemaksuga tegevale süsteemile [[Salik]].<ref>[http://www.salik.gov.ae Salik] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Igal sõidukil, mis sõidab maksustatud sildadel või teedel, peab olema esiklaasil [[Salik]]i kleebis. Maksustatud lõikude läbimisel tuvastatakse sõidukid ja iga sõidu eest esitatakse arve.

Ühistransport on Dubai linnas odav ning ka bussiliine on palju. Eriliseks teevad Dubai bussiliikluse 2008. aastal ehitatud 800 konditsioneeritud bussiootepaviljoni, mis hakkavad tööle alates temperatuurist 22 °C.

2009. aastal avati osa [[Dubai metroo]]st, mis ühendab Dubai rahvusvahelist lennujaama kesklinnaga. Nüüdseks on Dubais ka teine metrooliin ning kokku on kahe liini peale 47 peatust (neist 9 maa all), 2 ümberistumisvõimalust ning 75 km jagu metrooliine. Kogu süsteemis on 87 metroorongi, igaüks neist mahutab 643 reisijat. Lisaks tavaklassile on metroos ka ''gold class'' ehk luksuslikult sisustatud kuldne klass 18 kohaga. Eraldi klass on ka naistele ja lastele, kus on ruumi kärudele ja kottidele. Kõikides metroodes on koht ratastooliga reisijatele.<ref>[http://www.rta.ae/dubai_metro/english/home.html Dubai metro] (kasutatud 03.10.2014)</ref>

Dubai Creeki ehk linna kaheks jaotavat lahte saab ületada ainult üle kahe silla, mis asuvad keskuse lähedal. Jalakäijad saavad aga väikeste praamidega ehk ''[[Abra]]'dega'' üle lahe sõita.

== Dubai EXPO 2020 ==
2. novembril 2011 esitas Dubai viimasel minutil soovi saada 2020. aasta EXPO linnaks. 2013. aasta veebruaris käis ''Bureau International des Expositions''i delegatsioon Dubais, et veenduda linna valmisolekus nii suure ürituse korraldamiseks. Delegatsioonile avaldas Dubai infrastruktuur ja rahvusliku toetuse tase muljet. Mais 2013 sai ka avalikkus plaanist teada.<ref>[http://www.dubaichronicle.com/2013/05/22/dubai-expo-2020-master-plan/ "Dubai EXPO 2020 Master Plan"] Dubai Chronicle, 22. mai 2013 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Novembris 2013 saigi Dubai õiguse korraldada Expo 2020.<ref>[http://www.ft.com/cms/s/648e8632-5781-11e3-b615-00144feabdc0,Authorised=false.html?_i_location=http%3A%2F%2Fwww.ft.com%2Fcms%2Fs%2F0%2F648e8632-5781-11e3-b615-00144feabdc0.html%3Fsiteedition%3Duk&siteedition=uk&_i_referer=#axzz2vJUeWw4E "Jubilant Dubai wins bid to host 2020 World Expo"], Financial Times. (kasutatud 03.10.2014)</ref> Üritus toob endaga kaasa palju majanduslikke hüvesid, näiteks luuakse üle 270 000 uue töökoha.<ref>[http://www.dubaichronicle.com/2013/05/24/dubai-expo-2020-may-create-over-270000-jobs/ "Dubai Expo May Create Over 270 000 Jobs"] Dubai Chronicle, 24. mai 2013 (vaadatud 06.10.2014)</ref>

==Vaata ka==
*[[Dubai metroo]]
*[[Dubai metroo]]
*[[Burj al-‘Arab]]
*[[Burj al-‘Arab]]
*[[Burj Khalīfah]]
*[[Burj Khalīfah]]
*[[Palmisaared]]
*[[Palmisaared]]{{Viited|2}}


== Viited ==
== Viited ==
{{Viited|2}}

==Kirjandus==
==Kirjandus==
*Lara Dunston ja Sarah Monaghan. ''Dubai ja Abu Dhabi''. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645
*Lara Dunston ja Sarah Monaghan. ''Dubai ja Abu Dhabi''. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645

Redaktsioon: 7. mai 2019, kell 08:53

Viited

Kirjandus

  • Lara Dunston ja Sarah Monaghan. Dubai ja Abu Dhabi. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645

Välislingid