Ida-Viru maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Ida-Viru maakond
	; Ida-Virumaa vapp ; Ida-Virumaa lipp
	Pindala: 2972 km² (2017)
	Elanikke: 133 358 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 44,9 in/km²
	Maakonnalinn: Jõhvi

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. mai 2019, kell 12:46

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa.

Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastiga.

Loodus

Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.

Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgeim osa – Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik. Kõrgeimaks mäeks on tehislik Kohtla-Järve poolkoksimägi.

Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõrgeim ja pikim katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavi suudmes asub Eesti kõrgeim, u 30 m kõrgune Valaste juga.^[3]

Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu – Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.

Ida-Virumaal on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist). Ida-Viru maakonnas asub Eesti suurim järvedeala – Kurtna järvestik.

Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.

Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.

Ida-Virumaal asub Alutaguse rahvuspark.

Kohalikud omavalitsused

Ida-Viru maakonnas on 8 omavalitsusüksust: 4 linna ja 4 valda.

Omavalitsuslikud linnad

Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Sillamäe

Vallad

Alutaguse vald - Jõhvi vald - Lüganuse vald - Toila vald

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ida-Viru maakonnas 149 172 elanikku. Eestlasi oli neist 29 131 ehk 19,5%.^[4]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku. Neist 44,59% olid mehed ning 55,41% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive –6,15‰. 19,65% elanikest oli eestlased ja 71,28% venelased. Eestlased elavad maal ja valdades, linnades (väljaarvatud Jõhvi) on aga venelased ja teised nn venekeelsed suures ülekaalus.^[5] Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr^[6] oli 12,3%. Elanike tihedus oli 50,4 in/km².^[7]

Ida-Viru maakonnas on 7 linna, 1 alev, 11 alevikku ja 175 küla.

Majandus

Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond. Seal asuvad põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam, põlevkivi töötlevate ettevõtete seas paistab silma Viru Keemia Grupp. Narvas oli pikka aega olulisel kohal Kreenholmi riidemanufaktuur.

Ajalugu

Muinasaeg

Muinas-Viru maakonna viiest muinaskihelkonnast on Ida-Viru aladel kaks.

Alutaguse (Alentagh, vanade kaartide Alentakia)
Askälä (Askælæ)

Kesk- ja uusaeg

Alates 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid Ida-Viru maakonna aladel järgmised kirikukihelkonnad.

Jõhvi (Gewi hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati 13. sajandi algul Askälä munaskihelkonna aladele.
Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati 13. sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladel, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara kihelkonna nime kannab alates 1623.
Iisaku – kihelkonnana eksisteeris 1654–1774 eraldus Jõhvi kihelkonnast 1774 liideti Jõhvi ja Viru-Jaagupi kihelkonnaga – 1867 moodustati Iisaku kihelkond uuesti Vaivara, Viru-Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale

20. sajand

1917. aastal, pärast veebruarirevolutsiooni, viidi Narvas läbi rahvahääletus ning hääletuse tulemusel liitus senini Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn ja seda ümbritsevad alad Eestimaa kubermanguga.

1918. aasta detsembris moodustas 29. novembril Narvas moodustatud Eesti Töörahva Kommuun Narva linna ümbritsevast 14 vallast Narva maakonna.

Eesti Vabariik

1920. aastal, pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu liideti Tartu rahulepingu alusel Virumaaga Narva jõest ida pool asunud maa-alad, kus moodustati 3 valda: Karjati vald (venepäraselt Skarjatina vald) (vene keeles Скарятинскaя), Kose vald (vene Козельскaя) ja Narva vald.

1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna osas 19 valda.

Auvere-Joala – vallajuhid A.Reinsalu, M. Lausa, Erra – K. Innos, Iisaku – A. Aru, J. Teder, Illuka – E. Sibrik, A. Tammjärv, Järve – Al. Kallaste, J. Peedo, Jõhvi – A. Leitmaa, A. Sarap, Kalvi – J. Ruberg, L. Samel, Kohtla – A. Kaup, J. Rooden, Kose – T. Jõgi, A. Vene, Maidla – Ed. Ilves, K. Janberg, Mäetaguse – J. Reimand, R. Kirs, Narva – N. Raja, R. Seinkivi, Peetri – G. Johannes, H. Solom, Püssi – Joh. Eero, A. Soosaar, Skarjatina – N. Vlassovski, H. Randla, Tudulinna – T. Luhamaa, J. Taimsaare, Vaivara – V. Annus, H. Toom, Vasknarva – J. Käsperov, R. Peremet, Voka – E. Vöörmantsik, H. Uus.

Pärast 1939. aasta valdade reformi säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri (vaata Eestis 1939 kaotatud vallanimede loend), moodustati: Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva vald.

Valdade ümbernimetamisega alustati ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: Knjaz Selo (vene keeles Князь-Село) - Kuningaküla, Verhneje Selo (Верхнее Село) - Permisküla, Sõrenets (Сыренец) - Vasknarva, Skarjatina Gora (Скарятина Гора) - Karjati, Stepanovšina (Степановщина) – Kalda, Djuk (Дюк) - Kalaküla, Perevolok (Переволок) - Perve, Skamja (Скамья) – Kambi, Kuritšek (Куричек) - Kurundi, Vtoraja (Втроя) - Raja, Zaborovje (Заборовье) – Tagametsa, Radoveli (Радовели) - Raadvere, Zagrivje (Загривье) - Vabaküla, Konduši (Кондуши) - Koidu, Mokredi (Мокреди) - Metsa, Kukin ja Malentsovo (Кукин берег и Маленцово) – Aru.

Eesti NSV

24. novembril 1944 eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja vald, Piiri vald ja Narva vald) ja viidi Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Selle aluseks oli Johannes Vares Barbaruse avaldus ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus.

Kuni 1949. aastani moodustasid tänapäeva Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Virumaa. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva-tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.

Aastal 1949 eraldati Jõhvimaa omaette Jõhvimaa maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.

26. september 1950 moodustati Kiviõli rajoon 855 km². Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon 1785,6 km² Vaivara ala allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond 340 km², kuhu kuulus 5 külanõukogu ning Kohtla-Järve linnapiirkond 32 km². Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkondadega kuulus nüüd Mustvee rajooni 1047 km².

Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Virumaa kuulus Tallinna oblastisse. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti.

Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala anti Kohtla-Järve linnanõukogu alluvusse pindalaga.

Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla-Järve linnanõukogule ja moodustati Kohtla-Järve linnapiirkond pindalaga 2587,6 km².

Aastal 1964 nimetati Kohtla-Järve linnapiirkond Kohtla-Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla-Järve rajooniga Kohtla-Järve rajooni pindala 3186,7 km².

1990. aasta algusest eksisteerib endise Kohtla-Järve rajooni territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, 1990. aasta märtsist Ida-Viru maakonna nime all.

Kihelkonnad Ida-Viru maakonnas

Alutaguse kihelkond, kui haldusüksus ja hiljem samale territooriumile moodustatud kirikukihelkonnad.
Iisaku kihelkond
Jõhvi kihelkond
Vaivara kihelkond

Askälä kihelkonda moodustati

Lüganuse kihelkond'

Omavalitsused


Omavalitsus	Pindala km²	Rahvaarv (2018)	Tihedus
Alutaguse vald	1465	4929	3,4
Lüganuse vald	599	8492	14,9
Narva-Jõesuu	411	4828	11,7
Toila vald	266	4807	18,1
Jõhvi vald	124	11 645	93,9
Narva	85	58 610	689,5
Kohtla-Järve	39	35 595	907,6
Sillamäe	11	13 406	1218,7

Vaata ka

Viited

↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
↑ Statistikaamet, vaadatud 28.07.2023.
↑ "Ida-Viru klindilõik". Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol. Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK). 2008. Vaadatud 27.06.2018.
↑ Statistikaameti andmebaas
↑ Altosaar, Aimar. "Ida-Virumaa ja Venemaa". Maailma Vaade (24). Vaadatud 6. mail 2019.
↑ 2007.–2009. libisev keskmine
↑ Statistikaameti koduleht

Kirjandus

"Ida-Virumaa rahvakultuurist" Infotrükk, 1992
"Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis" 2001
Jaan Masing "Ida-Virumaa matkajuht" BeTeGe, 2005
Alo Särg "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, 2006
"Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt" MTÜ Kultuuriveski, 2008
"Puhkus Ida-Virumaa looduses" Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2008

Välislingid

Ida-Virumaa portaal
Ida-Viru maavalitsuse koduleht
Ida-Viru maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

[1] Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.

[2] Statistikaamet, vaadatud 28.07.2023.

[3] "Ida-Viru klindilõik". Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol. Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK). 2008. Vaadatud 27.06.2018.

[4] Statistikaameti andmebaas

[5] Altosaar, Aimar. "Ida-Virumaa ja Venemaa". Maailma Vaade (24). Vaadatud 6. mail 2019.

[6] 2007.–2009. libisev keskmine

[stat.ee-7] Statistikaameti koduleht

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 51. rida: / 51. rida: @@
 [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Ida-Viru maakonnas 149 172 elanikku. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 29 131 ehk 19,5%.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>
-Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku. Neist 44,59% olid mehed ning 55,41% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive –6,15‰. 19,65% elanikest oli [[eestlased]] ja 71,28% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. libisev keskmine</ref> oli 12,3%. Elanike tihedus oli 50,4 in/km².<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref>
+Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku. Neist 44,59% olid mehed ning 55,41% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive –6,15‰. 19,65% elanikest oli [[eestlased]] ja 71,28% [[venelased]]. Eestlased elavad maal ja valdades, linnades (väljaarvatud [[Jõhvi]]) on aga venelased ja teised nn venekeelsed suures ülekaalus.<ref>{{cite journal |last1=Altosaar |first1=Aimar |title=Ida-Virumaa ja Venemaa |url=http://www.maailmavaade.ee/nr-24/ida-virumaa-ja-venemaa |journal=[[Maailma Vaade]] |issue=24 |accessdate=2019-05-06}}</ref> Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. libisev keskmine</ref> oli 12,3%. Elanike tihedus oli 50,4 in/km².<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref>
 Ida-Viru maakonnas on 7 [[linn]]a, 1 [[alev]], 11 alevikku ja 175 [[küla]].