Erinevus lehekülje "Vabavara" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 46 baiti ,  2 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
==Kasutus==
 
Et aidata eristada vaba (nagu vabadus) tarkvara tasuta tarkvarast (tuntud kui [[vabavara]]), lõi [[Richard Stallman]], Vaba Tarkvara Liikumise rajaja, sellise seletuse: "Vaba tarkvara puudutab vabadust, mitte hinda. Et kontseptsiooni mõista, tuleks mõelda 'vabast' nagu see on "vabas sõnas"/"[[sõnavabadus]]es", ja mitte nagu 'tasuta [[õlu|õllest]]'." ([[Inglise keel|Ingliskeelse]] sõna ''free'' tähendused on nii ''vaba'' kui ka ''tasuta''.)
 
Enamikku vabast tarkvarast levitatakse tasuta üle arvutivõrgu, n-ö liini pealt – või liiniväliselt (väljaspool arvutivõrke), levitamise marginaalse hinna eest, kuid hinna marginaalsus pole kohustuslik ja igaüks võib müüa koopiaid mistahes hinnaga. Läbivate suurtähtedega ingliskeelne termin "Open Source" ("avatud lähtekood") on lisatud definitsiooni, mis oli esialgselt loodud 1998. aastal [[Debian]]i ümberkirjutuses [[GNU]] "Vaba tarkvara" definitsioonist. Selle tulemusena on pea kõik avatud lähtekoodiga programmid ka vaba tarkvara, kuid on olemas mõned erandid.
<!--seoses sellega peaks kasutajaid viitama" artiklile "avatud lähtekoodiga tarkvara vs vaba tarkvara" rohkema info jaoks, kuid ma kardan, et seda artiklit pole-->
 
"[[Vabavara]]" on tarkvara, mis on saadaval tasuta (ilma raha maksmata), kuid on üldjoontes [[Omanduslik tarkvara|omanduslik]], kuna kasutajatel ei ole vabadust seda kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja levitada. Vabavara lähtekood pruugib või ei pruugi olla avaldatud ning luba muudetud versioonide edasijagamiseks pruugib või ei pruugi olla antud, seega vabavara on ''gratis'' ehk ''tasuta'' ja mitte ''libre'' ehk ''vaba''.
 
== Ajalugu ==
 
* 1960-ndad ja 1970-ndad – tarkvara nähti kui täiendusena<!--add-on-->, mida [[suurarvutite]] tarnijad varustasid, et raalid siis kasutuskõlbulikuks teha. Sellest johtuvalt programmeerijad ja arendajad jagasid oma tarkvara vabalt. See oli eriti laialdane suurtes kasutajagruppides, nagu DECUS, mis oli DEC Kasutajate Grupp (''Digital Equipment Corporation Users Group'').
 
* 1977. aastal pandi kokku First Berkeley Software Distribution ehk 1[[BSD]].
 
* 1970. aastate lõpp ja 1980. aastate algus – ettevõtted hakkasid programmeerijatele jooksvalt piiranguid seadma tarkvara litsentsilepingutega. Mõnikord oli niimoodi seetõttu, et ettevõtted teenisid juba siis tarkvaramüügist raha või püüdsid lähtekoodi peites hoida riistvara eripärasid vaka all. Teinekord tulenesid piirangud sellest, et kiirelt kasvavas ja varem eklektilises tööstuses suurenes korporatiivne suhtumine, mis nägi intellektuaalse omandi kaitset normina, isegi kui see ärile mingit kasu ei toonud. [[Bill Gates]] andis muutuvatest aegadest märku, kui ta kirjutas kuulsa "Avaliku kirja hobilistele", kus ta soovitas häkkeritel tungivalt lõpetada litsentsilepingute murdmise teel "varastamise".
 
* 1983 – Richard Stallman mõtles [[GNU]] projektile (GNU tegelik kirjutamine algas 1984. jaanuaris), rajades Vaba Tarkvara Sihtasutuse ("Free Software Foundation", FSF) <ref>http://www.gnu.org/fsf/fsf.html</ref> kaks aastat hiljem, pärast sügavat pettumust arvutitööstuse ja kasutajate kultuuris. Üks selline intsident oli, kui printer ei töötanud, kuna Stallman ei saanud vea parandamiseks häkkida lähtekoodi, sest seda oli varjatud. Ta tutvustas "vaba tarkvara" ja "[[copyleft]]" definitsiooni, mis oli üles ehitatud<!--designed--> kõigile tarkvara vabaduse tagamiseks.<ref>http://cisn.metu.edu.tr/2002-6/free.php</ref> Mõned reageerisid väga pahaselt Stallmani seisukoha vastu, pidades seda idealistlikuks nonsensiks ning teda pilati ja kritiseeriti kõvasti.
* Tänapäev – vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus. Nõnda valmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ja vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millele see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mittetarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks [[mikrokiip]]e, hakatakse juba arendama [[Copyleft|Copylefti]]i litsentside all (vt nt [[OpenCores|OpenCoresi]]i projekt). ''[[Creative Commons]]'' ja ''[[Avatud sisu]]'' (''Open Content'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud vabast tarkvarast.
 
* Tänapäev – vaba tarkvara on väga edukas rahvusvaheline jõupingutus. Nõnda valmib tarkvara, mida kasutavad üksikisikud, suured organisatsioonid ja kogunisti terved riigid. Vaba tarkvara on massiivne tööstus. Vaba tarkvara mudeli majanduslikke eeliseid ja vähemal määral ka eetilisi põhimõtteid, millele see rajati, on hakatud laialdaselt tunnustama, isegi põhivoolu meedia poolt. Mõned teised, mittetarkvara tööstused, on hakanud ka tunnustama Vaba tarkvara sõnumi väärtust: näiteks teadlased vaatavad rohkem avatumate arendusprotsesside poole ning riistvara, nagu näiteks [[mikrokiip]]e, hakatakse juba arendama [[Copyleft|Copylefti]] litsentside all (vt nt [[OpenCores|OpenCoresi]] projekt). ''[[Creative Commons]]'' ja ''[[Avatud sisu]]'' (''Open Content'') liikumised on samuti suuresti mõjutatud vabast tarkvarast.
 
== Vaba tarkvara litsentsid ==
Tarkvara, mis ei ole vaba tarkvara, on tuntud kui [[omanduslik tarkvara]] (''proprietary software''). See võib tulla kas mõnedega või üldse ilma ülaltoodud vabadustest ning peaaegu alati tuleb see lõppkasutaja litsentsilepinguga (End User License Agreement, EULA), mis näib tahtvat kasutada lepinguseadlust ja/või võlaõigusseadust eesmärgiga piirata kasutajate õigust tarkvara teatud viisidel kasutada.<!--käitada?-->
 
FSF-i vaba tarkvara definitsioon jätab tähelepanuta hinna. Laserplaadid, mis sisaldavad vaba tarkvara, nagu näiteks [[Linuxi distributsioon|GNU/Linuxi distributsioone]], on tavaliselt müüdavad. Kuna sellegipoolest on plaadiostjal vaba tarkvara vabadused, on see vaba tarkvara. ''Tasuta õlle'' tarkvara ([[vabavara]]), mis sisaldab piiranguid, mis on vastuolus FSF-i definitsiooniga, peetakse omanduslikuks. Näiteks on lähtekood kättesaamatu, edasilevitajatel (-tarnijatel) võib olla keelatud nõuda tasu, jne.
 
Mõned inimesed kasutavad sõna "libre", et välistada sõna "vaba" kahemõttelisust (inglise "free" on nii "vaba" kui "tasuta"). Siiski on need terminid enamasti kasutusel rohkem vaba tarkvara liikumises ning nad levivad aeglaselt edasi.
* Arvutuskeskkonnad: [[IDL]], [[Scilab]], [[R (programmeerimiskeel)|R]].
* Graafilise kasutajaliidesega seoses: [[X Window System]] ja X.org; [[GNOME]] ja [[KDE]] töölauakeskkonnad.
* [[OpenOffice.org]] kontoritöö pakett, [[Mozilla Suite]] ja [[Firefox|Mozilla Firefox]]<nowiki/>i brauserid ning [[GIMP]] graafikatöötlusprogramm.
* Trükiladumise<!--parim vaste sõnale typesetting--> ja dokumendi ettevalmistus-süsteemid [[TeX]] ja [[LaTeX]].
* [[MediaWiki]], tarkvara, millel töötab Vikipeedia.
* [http://atveries.lv/cd/index-ee.html Läti Ülikooli Linuxi-keskuse vabatarkvaravalik]
* [http://www.freewebs.com/freesofts4win/ The best free software for Windows XP and Windows Vista]
*[http://www.youtube.com/watch?v=9sJUDx7iEJwKlipp Richard Stallmann laulab Vaba tarkvara laulu]]
 
* [http://www.tousauxbalkans.net/%D0%A1%D0%B0%D0%B4%D0%B8_%D0%BC%D0%BE%D0%BC%D0%B0_%D0%B1%D0%B5%D0%BB%D0%B0_%D0%BB%D0%BE%D0%B7%D0%B0 Bulgaaria tantsulaul ''Sadi moma bela loza''] Muusikaline inspiratsioon Richard Stallmannile
 
76 032

muudatust

Navigeerimismenüü