Alfred Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt, vikindus
Resümee puudub
40. rida: 40. rida:
Algul viibis ta vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941 vabastati vangistusest.
Algul viibis ta vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941 vabastati vangistusest.


Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt 1941. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt 1941. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud [[Tallinna-Nõmme omakaitse|Tallinna-Nõmme]] [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
{{vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus}}
{{vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus}}



Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 22:04

Alfred Luts
Eesti Vabariigi Sõjavägede Staabi VI (väljaõppe) osakonna ülem major Alfred Luts 1938. aastal
Sündinud 10. august 1899
Helme, Viljandimaa
Surnud 6. august 1991 (91-aastaselt)
Panola maakond, Mississippi osariik, USA
Sõjaväeline haridus Kõrgem Sõjakool (1930)
Teenistus Sõjavägede Staabi operatiivosakonna ülem (1939–1940)
Auaste kolonelleitnant
Sõjad/lahingud Eesti Vabadussõda
Teine maailmasõda

Alfred Luts (10. august 1899 Helme, Viljandimaa6. august 1991 Como, Panola maakond, Mississippi osariik, USA) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), viimane Eesti Vabariigi Sõjavägede Staabi operatiivosakonna ülem (1939-1940).

Teenistuskäik

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli kuulipildurite kompanii ülem kapten Alfred Luts 1930. aastal

Läks koolipoisina vabatahtlikult Vabadussõtta.

1930. aastal lõpetas Tallinnas Kõrgemas Sõjakooli, kus jätkas ka teenistust majori auastmes kuulipildurite kompanii ülemana 1933. aastani.

1934. aastal oli ta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem. Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani operatiivosakonna ülema abina Kaitsevägede Staabis.

1938–1939 oli ta Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem.

1. maist 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakonna) ülem.

Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, 1940. aasta juunipööret ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu Punaarmeega määrati ta 182. Eesti Laskurdiviis luurejaoskonna ülemaks. 1941. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks[küsitav].

Teise maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja puhkemisest alates saadeti ta koos diviisiga Pihkvamaale, kus ta läks lahingutes Porhovi all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele.

Algul viibis ta vangistuses Pärnu sõjavangilaagris, pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust 12. juulil 1941 vabastati vangistusest.

Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi kindralleitnant Raitz von Frentzi poolt 1941. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna-Nõmme Omakaitse juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina Pihkvas. 1942. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt (Kuressaares).

 Pikemalt artiklis Politsei ja Omakaitse Valitsus

Alates 1. veebruarist 1944 määrati ta Eesti SS[küsitav] kindralinspektuuri staabiülemaks.

Alfred Luts põgenes 1944. aasta sügisel koos perega Rootsi.

Teosed

  • Alfred Luts, Heitluste keerises. I trükk - Stockholm: Välis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trükk – Tallinn: Olion, 2004.

Kirjandust

  • Villem Saarsen, See mis ma nägin, Stockholm, 1978.
  • Harald Roots, Kui võitluseta murdus mõõk, Tartu: Ilmamaa, 2010. (I trükk: Toronto, 1993).
  • Ülo Uluots, Nad täitsid käsku: Eesti ohvitseride saatus, Tallinn, 1999.

Välislingid