Balti Ajaloo Komisjon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. mai 2019, kell 12:43

Balti Ajaloo Komisjon (saksa keeles Baltische Historische Kommission; lühendatult BAK või BHK) on Saksamaal tegutsev Baltikumi (peamiselt Eesti ja Läti) ajaloost huvitunud ajaloolasi koondav vabatahtlik ühendus.

Komisjon asutati 8. septembril 1951. aastal Göttingenis ametlikult Johann-Gottfried-Herders-Forschungsrati allorganisatsioonina, ehkki tegelikult on BAK oma tegevuses sellest sõltumatu. Komisjoni eelkäijaks võib lugeda 1947. aastal alguse saanud iga-aastaseid balti (baltisaksa) ajaloolaste kohtumispäevi (Baltische Historikertreffen), kus peeti ettekandeid ning arutleti uute uurimisülesannete üle. Nende peamine eestvedaja Reinhard Wittram sai ka BAK-i esimeseks esimeheks, kelleks ta jäi kuni oma surmani 1973. aastal. Seejärel oli esimeheks Georg von Rauch, 1979–2007 aga Gert von Pistohlkors. Praegu juhib komisjoni Matthias Thumser.

Komisjoni kuuluvad nii baltisakslased, nende järeltulijad kui ka Baltikumi ajaloost huvitatud (riigi)sakslased. Viimasel ajal on viimaste osakaal tunduvalt kasvanud, sest baltisaksa ajaloolased on kas surnud või pensioneerunud. Kirjasaatja- ehk korrespondentliikmetena kuuluvad BAK-i ka mitmed Eesti ja Läti ajaloolased. Viimasel ajal on suurem osa neist arvatud tegevliikmete hulka.

BAK tegeleb peamiselt Baltikumi keskaja uurimisega, eriti Saksa-Balti suhete ning poliitilise ajalooga. Siiski uuritakse aga hilisemaid ajajärke ning teisi valdkondi. Välja antakse mitmeid publikatsioonidesarju ning toetatakse oma liikmete ajaloouurimuste avaldamist. BAK korraldab ka mitmeid konverentse.

Liikmeskond

Balti Ajaloo Komisjoni kuulub 2017. aasta augusti seisuga 104 tegevliiget ja 32 kirjavahetajaliiget.^[1]

Surma läbi lahkunud kirjavahetajaliikmeid

Rein Helme (1996–2003)
Indrek Jürjo (1994–2009)
Helmut Piirimäe (1991–2017)
Arnold Soom (1959–1977)
Hain Tankler (1996–2008)
Armin Tuulse (1972–1977)
Sulev Vahtre (1991–2007)

Auliikmed

Balti Ajaloo Komisjon auliikmeteks on valitud neli ajaloolast^[1]:

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Lae alla pdf "Mitgliederverzeichnis 2017". balt-hiko.de
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Lae alla pdf "Mitgliederverzeichnis (1997)". balt-hiko.de
↑ Juhan Kreem. etis.ee
↑ Mati Laur. etis.ee
↑ Autor: Klaus Militzer. apollo.ee
↑ Inna Jürjo. etis.ee
↑ Anti Selart. etis.ee
↑ Tiit Rosenberg. etis.ee
↑ Arvo Tering. etis.ee

Kirjandus

Vier Jahrzehnte baltische Geschichtsforschung: die Baltischen Historikertreffen in Göttingen 1947-1986 und die Baltische Historische Kommission. Vorträge, Veröffenlichungen, Mitlglieder. Köln, 1992.

Välislingid

BAK-i ametlik koduleht (saksa keeles)
Balti Ajaloo Komisjon veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[bal-1] 1,0 ^1,1 Lae alla pdf "Mitgliederverzeichnis 2017". balt-hiko.de

[bal97-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 Lae alla pdf "Mitgliederverzeichnis (1997)". balt-hiko.de

[etisJK-3] Juhan Kreem. etis.ee

[etisML-4] Mati Laur. etis.ee

[apo-5] Autor: Klaus Militzer. apollo.ee

[etisIJ-6] Inna Jürjo. etis.ee

[etisAS-7] Anti Selart. etis.ee

[etisTR-8] Tiit Rosenberg. etis.ee

[etisAT-9] Arvo Tering. etis.ee

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Komisjon asutati [[8. september|8. septembril]] [[1951]]. aastal [[Göttingen]]is ametlikult Johann-Gottfried-Herders-Forschungsrati allorganisatsioonina, ehkki tegelikult on BAK oma tegevuses sellest sõltumatu. Komisjoni eelkäijaks võib lugeda [[1947]]. aastal alguse saanud iga-aastaseid balti ([[baltisakslased|baltisaksa]]) ajaloolaste kohtumispäevi (''Baltische Historikertreffen''), kus peeti ettekandeid ning arutleti uute uurimisülesannete üle. Nende peamine eestvedaja [[Reinhard Wittram]] sai ka BAK-i esimeseks esimeheks, kelleks ta jäi kuni oma surmani [[1973]]. aastal. Seejärel oli esimeheks [[Georg von Rauch]], [[1979]]–[[2007]] aga [[Gert von Pistohlkors]]. Praegu juhib komisjoni [[Matthias Thumser]].
-Komisjoni kuuluvad nii baltisakslased, nende järeltulijad kui ka Baltikumi ajaloost huvitatud (riigi)sakslased. Viimasel ajal on viimaste osakaal tunduvalt kasvanud, sest baltisaksa ajaloolased on kas surnud või pensioneerunud. Kirjasaatja- ehk korrespondentliikmetena kuuluvad BAK-i ka mitmed eesti ja läti ajaloolased.
+Komisjoni kuuluvad nii baltisakslased, nende järeltulijad kui ka Baltikumi ajaloost huvitatud (riigi)sakslased. Viimasel ajal on viimaste osakaal tunduvalt kasvanud, sest baltisaksa ajaloolased on kas surnud või pensioneerunud. Kirjasaatja- ehk korrespondentliikmetena kuuluvad BAK-i ka mitmed Eesti ja Läti ajaloolased. Viimasel ajal on suurem osa neist arvatud tegevliikmete hulka.
 BAK tegeleb peamiselt Baltikumi keskaja uurimisega, eriti Saksa-Balti suhete ning poliitilise ajalooga. Siiski uuritakse aga hilisemaid ajajärke ning teisi valdkondi. Välja antakse mitmeid publikatsioonidesarju ning toetatakse oma liikmete ajaloouurimuste avaldamist. BAK korraldab ka mitmeid konverentse.