Ui: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
päis ümber
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| on võrgunõelast; teiste tähenduste kohta vaata [[Ui (täpsustus)]]}}
{{See artikkel| on võrgunõelast; teiste tähenduste kohta vaata [[Ui (täpsustus)]]}}


[[Pilt:Võrgunõel tamiiliga.jpg|thumb|Võrgunõel]]
[[Pilt:Võrgunõel tamiiliga.jpg|pisi|Võrgunõel]]
'''Ui''' on traditsiooniline [[tööriist]] [[kalavõrk]]ude ja [[vöö]]de [[kudumine|kudumiseks]]. Teised levinud nimetused on '''hui''', '''piirits'''<ref>[http://www.kangaspuu.ee/index.php?piiritsad,71 Piiritsad]</ref>, '''käba''', '''käbi''', '''võrgukäbi''' ja '''võrgunõel'''.
'''Ui''' on traditsiooniline [[tööriist]] [[kalavõrk]]ude ja [[vöö]]de [[kudumine|kudumiseks]]. Teised levinud nimetused on '''hui''', '''piirits'''<ref>[http://www.kangaspuu.ee/index.php?piiritsad,71 Piiritsad]</ref>, '''käba''', '''käbi''', '''võrgukäbi''' ja '''võrgunõel'''.


Uid on olnud 10–20 cm pikkused. Neid valmistati õhukesest puupilpast, [[luu (materjal)|luu]]st, [[sarv]]est või [[metall]]ist. Uuemal ajal on kasutatud [[vabrik]]utööna [[Plast|plastist]] valmistatud uisid.
Uid on olnud 10–20&nbsp;cm pikkused. Neid valmistati õhukesest puupilpast, [[luu (materjal)|luu]]st, [[sarv]]est või [[metall]]ist. Uuemal ajal on kasutatud [[vabrik]]utööna [[plast]]ist valmistatud uisid.


Nende abil kudusid võrke kõik pereliikmed, [[Hiiumaa]]l peamiselt lapsed.
Nende abil kudusid võrke kõik pereliikmed, [[Hiiumaa]]l peamiselt lapsed.
21. rida: 21. rida:
* [http://muis.ee/museaalview/725130 Võrgupunumise käbi, ERM]
* [http://muis.ee/museaalview/725130 Võrgupunumise käbi, ERM]
* [http://muis.ee/museaalview/726432 Käbi heinamärsi punumiseks, ERM]
* [http://muis.ee/museaalview/726432 Käbi heinamärsi punumiseks, ERM]




[[Kategooria:Kalandus]]
[[Kategooria:Kalandus]]

Redaktsioon: 1. mai 2019, kell 17:55

 See artikkel on võrgunõelast; teiste tähenduste kohta vaata Ui (täpsustus)

Võrgunõel

Ui on traditsiooniline tööriist kalavõrkude ja vööde kudumiseks. Teised levinud nimetused on hui, piirits[1], käba, käbi, võrgukäbi ja võrgunõel.

Uid on olnud 10–20 cm pikkused. Neid valmistati õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist. Uuemal ajal on kasutatud vabrikutööna plastist valmistatud uisid.

Nende abil kudusid võrke kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed.

Seal, kus võrgutegijate või kalurite hulgas on olnud palju venelasi, nimetati uid kombelistel põhjustel igliška'ks.

Sarnane tööriist kudumisel on ka süstik.[2]

Viited