Arutelu:Molotovi-Ribbentropi pakt

Kust on eestikeelne tekst võetud? Andres 23. november 2005, kell 11.35 (UTC)

Võimalik, et siit: Heino Arumäe. Molotov-Ribbentropi paktist baasidelepinguni: Dokumente ja materjale, Tallinn 1989. --Lulu 23. november 2005, kell 13.07 (UTC)

Kui sõna "juhendudes" on õige, siis on see arvatavasti mingi vana tõlge. Praegu öeldakse "juhindudes".

Probleeme tekitab autoriõigus. Kui kirjutaja on selle ise tõlkinud, siis on kõik korras. Kui on kasutatud avaldatud tõlget, siis tuleks vähemalt allikat mainida.

. Ja muidugi oleks tarvis ka salaprotokolli teksti. Andres 23. november 2005, kell 13.24 (UTC)

See on nüüd olemas, kuid sellega on samad probleemid. Andres 23. november 2005, kell 13.35 (UTC)

Jah, lisasin välislinkidesse Jüri Adamsi meenutused tõlkimisest. Varem oli vähemalt salajase lisaprotokolli tekst tõlgitud eesti keelde ja avaldatud väliseestlaste ringkondades. Kas Heino Arumäe ise tõlkis need uuesti, ei oska öelda, aga kahtlen sügavalt. Eestikeelsed tekstid on olemas ka miksikeses: http://vana.miksike.ee/ajalugu/text/e20sajand/mrp2.htm ja ilmselt veel mitmes kohas. Kõige parem oleks, kui need oleksid näiteks Eesti Valitsuse või Presidendi saitidel. See viimane, NSVL Rahvasaadikute Kongressi otsus ongi võetud presidendi saidilt koos vastava viitega. --Lulu 23. november 2005, kell 15.01 (UTC)

Jüri Adams tõlkis ju inglise keelest. Ei usu, et seda tõlget kasutati, kui originaalid olid kättesaadavad. Andres 23. november 2005, kell 16.06 (UTC)

Ahjah, kas peaks ka tekstid "vikindama", st sõnu lingitavaks tegema? --Lulu 23. november 2005, kell 15.05 (UTC)

Kui sisu on eelnevalt üksikasjaliselt ümber jutustatud ja lingitud, siis ei ole linkimine vajalik. Andres 23. november 2005, kell 16.06 (UTC)

Kui linkisid, las siis olla.

Viimase allika puhul jääb segaseks, kas on tegemist ametliku tõlkega või lihtsalt mingi tõlkega, mis on presidendi kodulehel väljas. Kas ka pakti lisaprotokolli tõlge on sealtsamast võetud? Andres 23. november 2005, kell 16.15 (UTC)

Viimane tekst, s.o. MRP tyhistamise otsus, see on kyll ametlik tõlge, nagu viidegi ytleb, ilmus tol ajal ametlikes teadetes. Pakti enda ja salaprotokolli tekst on sellisena eestikeelses meedias laialt levinud ja ylimalt raske on tõlkija või tema autoriõiguste kohta midagi kindlat väita. Lepime praegu nende tekstidega, nagu nad on. Kui midagi peaks veel selguma, siis saab viited juurde panna. --Lulu 23. november 2005, kell 19.54 (UTC)

---

Kaart ja legend tuleb eesti keelde tõlkida. Andres 20. juuni 2006, kell 15.16 (UTC)

Tõstsin pildi vähemalt veidi allapoole, alalõigu lõppu. --Lulu 20. juuni 2006, kell 21.10 (UTC)

---

Kustutatud artiklist (tuleb integreerida):

Molotov allkirjastamas Saksa-NSVL-vahelist mittekallaletungilepingut. Tema taga on Ribbentrop ja Stalin.

Molotov-Ribbentropi pakt, tuntud ka nimetustega Hitleri-Stalini pakt või Saksa-NSVLi mitte-kallaletungi-leping ja ametlikult Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel. Sellele kirjutasid Moskvas 23. Augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatšeslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi.

Kuigi ametlik pealkiri oli "mittekallaletungileping", sisaldas pakt ka salajast protokolli, milles sõltumatud Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia riigid jagati osapoolte mõjusfäärideks. Salaprotokoll väljendas sõnaselgelt vajadust "territoriaalsete ja poliitiliste ümberkorralduste" järele nendes riikides. Järgnevalt ründas kas NSVL või Saksamaa või mõlemad igaühte loetletud riikidest ja okupeeris need või sundis loovutama osa oma territooriumist.

Andres 8. aprill 2007, kell 09:31 (UTC)

---

Tühistamise otsuse venekeelne tekst on siin. Seal on kasutatud hoopis lühendit "СССР". Andres 20. märts 2010, kell 19:10 (EET)

Selle lingi võiks ka artiklisse sisse panna. Andres 20. märts 2010, kell 19:10 (EET)

---

Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte ainult Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid hoopis Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja NSV Liidu kokkuleppega Jalta ja Potsdami konverentsidel 1945. aastal.

Sõna "ainult" lisamisega läheb lause mõte valeks - jutt on Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgsest saatusest; "mitte ainult" ja "hoopis" ei ühildu ka keeleliselt. 2001:7D0:87FF:6480:1EE:4001:6AB5:18DB 2. september 2016, kell 14:55 (EEST)

Minu meelest läheb selle lause sõnastus järjest halvemaks ja esialgne mõte kaduma. Siin on esialgne sõnastus:

Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid hoopis Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja NSV Liidu kokkuleppega Jalta ja Potsdami konverentsidel 1945. aastal.

Nüüd on sõna "hoopis" asendatud sõnaga "enamjaolt". Kuid mida tähendab "enamjaolt ... kokkuleppega"? 2001:7D0:87FF:6480:1EE:4001:6AB5:18DB 2. september 2016, kell 15:25 (EEST)

Võid selle ise ümber teha, aga ma kahtlustan, et see lõik pole teemakohane ja selle võib välja jätta. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 02:31 (EEST)