Kirjastiil: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida: 26. rida:
* [[grotesk (kirjastiil)|plokk-kirjad]] (inglise keeles ''sans serif'')
* [[grotesk (kirjastiil)|plokk-kirjad]] (inglise keeles ''sans serif'')
* [[egiptienn]]kirjad (inglise keeles ''slab serif'')<ref>I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011</ref>
* [[egiptienn]]kirjad (inglise keeles ''slab serif'')<ref>I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011</ref>
Fontide kategoriseerimisel lisatakse neljandana kategooria ehiskirjad, mis hõlmavad erineva kujunduspõhimõttega kirju, näiteks [[käekiri|käekirja]], pintslikirja, sulekirja jäljendavad šriftid, mitmesugused konstrueeritud kirjad, samuti ajaloolisi kirjastiile jäljendavad kirjatüübid<ref>http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html</ref>.
[[Font]]ide kategoriseerimisel lisatakse neljandana kategooria ehiskirjad, mis hõlmavad erineva kujunduspõhimõttega kirju, näiteks [[käekiri|käekirja]], pintslikirja, sulekirja jäljendavad šriftid, mitmesugused konstrueeritud kirjad, samuti ajaloolisi kirjastiile jäljendavad kirjatüübid<ref>http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html</ref>.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 29. aprill 2019, kell 18:48

Traianuse võidukaare raidkirja baasil loodud kirjatüüp
Näide kirjast erinevatel materjalidel: raidkiri rooma majusklites (Constantinuse võidukaar) ja sulekiri ruutkapitaalis (4. sajandi käsikiri Vergilius Augusteus)
Sõna "Schriftbild" 'kirjapilt' erinevates kirjatüüpides
Näiteid gooti fraktuurist, antiikvast ja käekirja matkivast ehiskirjast

Kirjastiil, vanem nimetus šrift (saksa keelest Schrift 'kiri'), tüpograafia kontekstis kirjatüüp, on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse[1].

Ajalooliste kirjastiilide välimus on sõltunud enamikul juhtudel kirjutusmaterjalist ja -vahenditest (raidkirjad, graveeritud kirjad, laisulekirjad, peensulekirjad). Esimesed trükikirjad lähtusid käsikirjade kirjastiilidest, hiljem iseseisvusid arengus.

Sõnavara

Kirjastiili mõiste hõlmab kirja välimust, nähtavat kuju ja vormi (EKSS defineerib seda tähtede kunstipärase graafilise vormina kirjas[2], Võõrsõnade leksikon kui kirjamärkide kujunduse liiki[3]). Lühiduse mõttes kasutatakse eesti keeles kirjastiil asemel ka sõna kiri. Tüpograafias vastab eesti sõnale kirjatüüp ingliskeelne typeface, samas kui font tähistab ainult digitaalseid kirjatüüpe[4].

Kirjastiili karakteristikud

Kirjastiili analüüsimisel ja uute kirjatüüpide loomisel võetakse kujundamisel arvesse järgmisi elemente:

  • Tähe kõrguse ja laiuse suhe
  • Tähesamba paksus
  • Tähesamba varieeruvus (laiemate ja kitsamate tähesammaste olemasolu ja suhe)
  • Kaarte ümarus või kandilisus
  • Paisutuste olemasolu ja tugevus
  • Kirja kaldenurk
  • Seriifide olemasolu ja kuju
  • Dekoratiivsete kaunistuste olemasolu ja kuju

Jaotus

Laias laastus võib kirjatüübid jagada kolmeks:

Fontide kategoriseerimisel lisatakse neljandana kategooria ehiskirjad, mis hõlmavad erineva kujunduspõhimõttega kirju, näiteks käekirja, pintslikirja, sulekirja jäljendavad šriftid, mitmesugused konstrueeritud kirjad, samuti ajaloolisi kirjastiile jäljendavad kirjatüübid[6].

Viited

Vaata ka