Kirjastiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2019, kell 17:52

Sõna "Schriftbild" 'kirjapilt' erinevates kirjatüüpides

Näiteid gooti fraktuurist, antiikvast ja käekirja matkivast ehiskirjast

Kirjastiil, vanem nimetus šrift (saksa keelest Schrift 'kiri'), tüpograafia kontekstis kirjatüüp, on kirjatähtede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse^[1].

Ajalooliste kirjastiilide välimus on sõltunud enamikul juhtudel kirjutusmaterjalist ja -vahenditest (raidkirjad, graveeritud kirjad, laisulekirjad, peensulekirjad). Esimesed trükikirjad lähtusid käsikirjade kirjastiilidest, hiljem iseseisvusid arengus.

Sõnavara

Kirjastiili mõiste hõlmab kirja välimust, nähtavat kuju ja vormi. Lühiduse mõttes kasutatakse eesti keeles kirjastiil asemel ka sõna kiri. Tüpograafias vastab eesti sõnale kirjatüüp ingliskeelne typeface, samas kui font tähistab ainult digitaalseid kirjatüüpe^[2].

Kirjastiili karakteristikud

Kirjastiili analüüsimisel ja uute kirjatüüpide loomisel võetakse kujundamisel arvesse järgmisi elemente:

Tähe kõrguse ja laiuse suhe
Tähesamba paksus
Tähesamba varieeruvus (laiemate ja kitsamate tähesammaste olemasolu ja suhe)
Kaarte ümarus või kandilisus
Paisutuste olemasolu ja tugevus
Kirja kaldenurk
Seriifide olemasolu ja kuju
Dekoratiivsete kaunistuste olemasolu ja kuju

Jaotus

Laias laastus võib kirjatüübid jagada kolmeks:

antiikval baseeruvad kirjad ehk seriifkirjad
plokk-kirjad (inglise keeles sans serif)
egiptiennkirjad (inglise keeles slab serif)^[3]

Fontide kategoriseerimisel lisatakse neljandana kategooria ehiskirjad, mis hõlmavad erineva kujunduspõhimõttega kirju, näiteks käekirja, pintslikirja, sulekirja jäljendavad šriftid, mitmesugused konstrueeritud kirjad, samuti ajaloolisi kirjastiile jäljendavad kirjatüübid^[4].

Viited

↑ http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html
↑ I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011
↑ I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011
↑ http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html

Vaata ka

[1] ttp://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html

[2] I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011

[3] I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011

[4] ttp://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[File:Schriftbild.jpg|thumb|Sõna "Schriftbild" 'kirjapilt' erinevates kirjatüüpides (siin küll digitaalsed tüübid ehk fondid)]]
+[[File:Schriftbild.jpg|thumb|Sõna "Schriftbild" 'kirjapilt' erinevates kirjatüüpides]]
+[[File:Fraktuura.png|thumb|Näiteid gooti [[fraktuur]]ist, [[antiikva]]st ja käekirja matkivast ehiskirjast]]
-'''Kirjastiil''', vanem nimetus '''šrift''' (saksa keelest ''Schrift'' 'kiri'), tänapäeval ka '''kirjatüüp''', on [[Kirjatäht|kirjatäht]]ede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse<ref>http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html</ref>.
+'''Kirjastiil''', vanem nimetus '''šrift''' (saksa keelest ''Schrift'' 'kiri'), tüpograafia kontekstis '''kirjatüüp''', on [[Kirjatäht|kirjatäht]]ede kujutamise süsteem, mille puhul tähtede detailid on ühe kirjastiili piires kujundatud ühes võtmes ja ühesuguste reeglite järgi. Kirjastiilisisene ühtsus tagab ka kirja hea loetavuse<ref>http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/idee-teostus/idee-teostus-4-1.html</ref>.
-Ajalooliste kirjastiilide välimus on sõltunud enamikul juhtudel kirjutusmaterjalist ja -vahenditest (raidkirjad, graveeritud kirjad, laisulekirjad, peensulekirjad). Esimesed [[Trükikiri|trükikirjad]] lähtusid [[käsikiri|käsikirjade]] kirjastiilidest, hiljem iseseisvusid arengus.
+Ajalooliste kirjastiilide välimus on sõltunud enamikul juhtudel kirjutusmaterjalist ja -vahenditest ([[Raidkiri|raidkirjad]], graveeritud kirjad, laisulekirjad, peensulekirjad). Esimesed [[Trükikiri|trükikirjad]] lähtusid [[käsikiri|käsikirjade]] kirjastiilidest, hiljem iseseisvusid arengus.
 === Sõnavara ===
-Kirjastiili mõiste hõlmab kirja välimust, nähtavat kuju ja vormi. Lühiduse mõttes kasutatakse eesti keeles ''kirjastiil'' asemel ka sõna ''kiri''. Eesti sõnale ''kirjatüüp'' vastab ingliskeelne ''typeface'', samas kui ''font'' tähistab ainult digitaalseid kirjatüüpe<ref>I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011</ref>.
+Kirjastiili mõiste hõlmab kirja välimust, nähtavat kuju ja vormi. Lühiduse mõttes kasutatakse eesti keeles ''kirjastiil'' asemel ka sõna ''kiri''. [[Tüpograafia]]s vastab eesti sõnale ''kirjatüüp'' ingliskeelne ''typeface'', samas kui ''font'' tähistab ainult digitaalseid kirjatüüpe<ref>I. Sakk. Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011</ref>.
 == Kirjastiili karakteristikud ==