Helmut Oruvee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
P parandasin skripti abil kriipsud
18. rida: 18. rida:
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. ERKI/TKÜ/EKA arhitektuurikateedri professor ja juhataja [[1971]]–[[1990]], emeriitprofessor [[1994]]–[[2007]].
Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. ERKI/TKÜ/EKA arhitektuurikateedri professor ja juhataja [[1971]]–[[1990]], emeriitprofessor [[1994]]–[[2007]].
==Teadustöö põhisuunad==
==Teadustöö põhisuunad==
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[arhitektuuriakustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema teadusuuringuid on rakendatud projekteerimis- ja ehituspraktikas enam kui 60 [[hoone]]s (nt Tallinna laululava akustilise ekraan ja esinemisruumide - [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], Estonia, [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]] ja [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]], Tallinna Polütehnilise Instituudi saali ja [[Tallinna Linnahall]]i - arhitektuuriakustika). Samuti oli ta seotud kultuurimajadega [[Jõhvi]]s (1976), [[Paide]]s (1983) ja [[Põlva]]s (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).
Helmut Oruvee peamised teened seisnevad [[arhitektuuriakustika]] arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema teadusuuringuid on rakendatud projekteerimis- ja ehituspraktikas enam kui 60 [[hoone]]s (nt Tallinna laululava akustilise ekraan ja esinemisruumide [[Tartu]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri- ja kontserdisaali]], Estonia, [[Pärnu]] [[Endla (teater)|Endla teatri]] ja [[Viljandi]] [[Ugala|Ugala teatri]], Tallinna Polütehnilise Instituudi saali ja [[Tallinna Linnahall]]i arhitektuuriakustika). Samuti oli ta seotud kultuurimajadega [[Jõhvi]]s (1976), [[Paide]]s (1983) ja [[Põlva]]s (1988) ning koostas [[Pärnu metodisti kirik]] Agape projekti (1993).
Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal, Tomski Ülikooli aulas ja paljudes teistes riikides.
Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel [[Leedu]]s ([[Vilniuse laululava]] (1958), [[Klaipėda]] (1993) ja [[Visaginas]]e (1999–2000) kirikud), [[Venemaa]]l ([[Peterburi konservatoorium|Leningradi Konservatoorium]]i ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), [[Gruusia]]s (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal, Tomski Ülikooli aulas ja paljudes teistes riikides.
Avaldanud hulgaliselt publikatsioone, koostanud õppevahendeid ja diafilme, kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>
Avaldanud hulgaliselt publikatsioone, koostanud õppevahendeid ja diafilme, kokku 120 teadustrükist.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref>

Redaktsioon: 28. aprill 2019, kell 17:53

Helmut Oruvee (22. oktoober 1923 Pärnu1. märts 2007 Tallinn) oli eesti arhitektuuriteadlane ja -õppejõud.

Haridus

Oruvee lõpetas 1937. aastal Pärnu I Reaalkooli reaalharu, 1942. aastal Pärnu Ühisgümnaasiumi humanitaarharu ja 1950. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna arhitektuuri erialal. Aastatel 1951–1954 oli ta Leningradi Ehitusinseneride Instituudi aspirant.

Teaduskraad ja -kutse

Oruvee kaitses 1954. aastal tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Вопросы проектирования зрительных зал для клубов и домов культуры". 1959. aastal sai ta dotsendi ja 1967. aastal professori kutse.

1964. aastal kaitses ta Moskva Elamute Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituudis arhitektuuridoktori kraadi väitekirjaga "Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest". Doktorikraadi kinnitas 1966. aastal Kõrgem Atestatsioonikomisjon.

Teenistuskäik

Tööline Lavassaare turbatööstuses, Pärnu sadamas, elektrijaamas ja suusatööstuses 19411944.

TTÜs 1950/1951, 19541974: arhitektuuri ja arhitektuursete konstruktsioonide kateedri vanemlaborant, assistent 1950/1951, vanemõpetaja 1954, dotsent 19551962, vanemteadur 19621964; arhitektuuri kateedri professor 19651971; ehitusteaduskonna dekaan 19641971, õppejõud tunnitasu alusel 19721974.

Eesti Projekti vanemarhitekt (kohakaaslus), hiljem konsultant 19541958;

Kui arhitektuuri eriala hakati Polütehnilise Instituudi asemel õpetama Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, siis vahetas töökohta ka Helmut Oruvee. ERKI/TKÜ/EKA arhitektuurikateedri professor ja juhataja 19711990, emeriitprofessor 19942007.

Teadustöö põhisuunad

Helmut Oruvee peamised teened seisnevad arhitektuuriakustika arendamises. Kasutades heli- ja valguslainete analoogiat, leidis ta võimalusi helilainete fikseerimise keeruliste seadmete asendamiseks valguse levikut fikseeriva aparatuuriga. Tema teadusuuringuid on rakendatud projekteerimis- ja ehituspraktikas enam kui 60 hoones (nt Tallinna laululava akustilise ekraan ja esinemisruumide – Tartu Vanemuise teatri- ja kontserdisaali, Estonia, Pärnu Endla teatri ja Viljandi Ugala teatri, Tallinna Polütehnilise Instituudi saali ja Tallinna Linnahalli – arhitektuuriakustika). Samuti oli ta seotud kultuurimajadega Jõhvis (1976), Paides (1983) ja Põlvas (1988) ning koostas Pärnu metodisti kirik Agape projekti (1993). Oruvee töö ei piirdunud ainult Eestiga, vaid tema oskusi kasutati saalide rajamisel Leedus (Vilniuse laululava (1958), Klaipėda (1993) ja Visaginase (1999–2000) kirikud), Venemaal (Leningradi Konservatooriumi ooperistuudio rekonstrueerimine 1964. aastal), Gruusias (Tbilisi ooperiteatri rekonstrueerimine 1974. aastal, Tomski Ülikooli aulas ja paljudes teistes riikides. Avaldanud hulgaliselt publikatsioone, koostanud õppevahendeid ja diafilme, kokku 120 teadustrükist.[1]

Teadusorganisatoorne ja inseneritegevus

Oli mitme projekteerimisasutuse akustika konsultant. Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1955. aastast, kuulus kaua aega selle juhatusse ja aseesimees ning teooriasektsiooni juhataja, Eesti Raadio ja Televisiooni Komitee tehnikanõukogu liige. Tallinna Kalinini rajooni TS Nõukogu esimees 19551960; Tallinna Linna TS Nõukogu saadik ning alalise ehituskomisjoni esimees 19611965, Tallinna Teadlaste Maja asutaja- ja tegevliige. Vabal ajal tegeles ta palju muusikaga, esinedes muuhulgas ka Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskooris.

Tunnustused

Teoseid

  • Analoogmeetodid akustilisel projekteerimisel. // TPI Toimetised 74 (1956)
  • Теория и практика применения акуcтических экранов для массовых ансамблей // TPI Toimetised. A 200 (1963)
  • Исследование акустики залов с точки зрения геометрической акустики. // TPI Toimetised. A 200 (1963)
  • Проблемы архитектурно-акустического проектирования музыкальных залов и студий. // TPI Toimetised. A 212 (1964)
  • Vajame saali akustikale kindlamat prognoosi. // Ehitus ja arhitektuur (1969) 3
  • Kasulik õppetund teatriakustikast. // Ehitus ja arhitektuur (1979) 1
  • Analoogmudel nõuandja rollis. // TKÜ Toim 3 (1994)
  • Arhitektuur + akustika = arhitektuuriakustika. // Ehitaja (2001) 4
  • Laulukaare akustikast. // Laulukaar 45. Arhitektuuriseminar 29. august 2005 (Tallinn).

Viited

  1. Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Kirjandus

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 361–362
  • EE 14, 345
  • Ehitusinsenerid TPI-st, 84, 217
  • TPI 1936–1986, 152, 167, 227–229, 231–232, 242–243, 405, 415, 497
  • Arhitektuuriteaduskonna raudvara. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1, 20
  • Pedusaar, H. Arhitektuuriakustika grand old man. // Ehitaja (2001) 1 / 2, 10–13
  • Pedusaar, H. Akustika ja arhitektuuri sümfoonia. // Elu Kiri (2005) VII, 52–55
  • Helmut Oruvee 22. oktoober 1923 – 1. märts 2007. // Sirp (2007) 16. III
  • TTÜ professorid läbi aegade, 286–287.

Välislingid