Tõvalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. aprill 2019, kell 13:06

Tõvalased (ka tuvalased ja tõvad^[2]; tõva keeles Тывалар Tõvalar; türgi keeles Tuva Türkleri või Tuvalar; mongoli keeles Tuva Uriankhai) on Lõuna-Siberis elav turgi rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime järgi urjanhaidena^[3].

Tänapäeval on tõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 Venemaal, 31 823 Mongoolias (5169 tõvalast, 26 654 uriankhaid) ja umbes 3900 Hiinas.^[4] 2010. aasta andmetel moodustasid tõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva Tõva Vabariigi elanikkonnast.^[5]

Tõvalased kõnelevad turgi keelte hulka kuuluvat tõva keelt, nende etniliste juurte seas on mongoli, turgi ja samojeedi rahvad. Levinumad võõrkeeled on vene ja mongoli keel.

Tõvalaste ajalooline asuala jaguneb üheksaks kožuuni-nimeliseks piirkonnaks: Todža, Salchak, Oyunnar, Hemtšik, Khaasuut, Shalyk, Nibazy, Daavan & Choodu ning Beezi. Esimest nelja neist valitsesid uriankhai mongoli vürstid, ülejäänuid bordžigiti mongoli vürstid.^[6]

Ajalooliselt on tõvalased olnud karjakasvatajaist rändrahvas. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud kodukitsi, lambaid, kaameleid, põhjapõtru, veiseid ja jakke. Traditsiooniliselt on nad elanud vildiga kaetud jurtades või kasetohu või nahkadega kaetud tšummides, mida nad aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.

Tõvalaste traditsiooniline usund on tengriismiga läbi põimunud Tiibeti budism.

Tõva muusikast on kõige tuntum kõri- või kurgulaul, selle viljelejad on korduvalt esinenud ka Eestis.

Uriankhaid

Rahvanime uriankhaid tähendus on segane. Mongolid nimetasid nii kõiki metsarahvaid, sealhulgas tõvalasi. Ka Mongoolias endas on rahvaid, keda selle nime all tuntakse. Sama nime varianti Uraŋxai kasutati jakuutide kohta.^[7] Venelane Pavel Nebolsin kirjeldas 1850. aastail Volga kalmõkkide Uranhu klanni.^[8] Veel üht sama nime varianti Orangkae (오랑캐) tarvitati Koreas kõigi "barbarite" kohta, kes elasid Koreast põhjas.

Viited

↑ Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)
↑ http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697
↑ John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10
↑ http://www.joshuaproject.net/people-profile.php
↑ http://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936
↑ Denis Sinor, John R. Krueger, Jüri Kurman, Larry Moses, Robert Arthur Rupen, Vasilij Vasilevič Radlov, Kaare Grłnbech, George Kurman, Joshua A. Fishman, Stephen A. Halkovic, Robert W. Olson, V Diószegi, American Council of Learned Societies, Melvin J. Luthy, Luc Kwanten, Karl Nickul, A. A. Popov, Susan Hesse "The Uralic and Altaic Series" Routledge, 1996
↑ Nicholas Poppe "Review of Menges "The Turkic Languages and Peoples"" Central Asiatic Journal, volume 12, issue 4, 1969, p 330
↑ Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographic Press University of Southern California, 1931, isbn 187898604-X, page=180, kordustrükk 1992

[1] Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)

[2] ttp://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697

[3] John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10

[joshuaproject-4] ttp://www.joshuaproject.net/people-profile.php

[5] ttp://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936

[6] Denis Sinor, John R. Krueger, Jüri Kurman, Larry Moses, Robert Arthur Rupen, Vasilij Vasilevič Radlov, Kaare Grłnbech, George Kurman, Joshua A. Fishman, Stephen A. Halkovic, Robert W. Olson, V Diószegi, American Council of Learned Societies, Melvin J. Luthy, Luc Kwanten, Karl Nickul, A. A. Popov, Susan Hesse "The Uralic and Altaic Series" Routledge, 1996

[7] Nicholas Poppe "Review of Menges "The Turkic Languages and Peoples"" Central Asiatic Journal, volume 12, issue 4, 1969, p 330

[8] Otto Mänchen-Helfen "Journey to Tuva" Los Angeles: Ethnographic Press University of Southern California, 1931, isbn 187898604-X, page=180, kordustrükk 1992

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Kongar-ol Ondar.jpg|pisi|Tõva kõrilaulja [[Kongar-ool Ondar]] 1993. aastal New Yorgis esinemas]]
-[[Pilt:Siedlungsgebiete der Tiva und Duva.PNG|pisi|Tõvalaste asuala Venemaa ja Mongoolia piiril.<ref>Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)</ref>]]
+[[Pilt:Siedlungsgebiete der Tiva und Duva.PNG|pisi|Tõvalaste asuala Venemaa ja Mongoolia piiril<ref>Andmed: Hans Glück "Metzler Lexikon Sprache" (ISBN 3-476-00937-8), 1993 (lk 659)</ref>]]
-'''Tõvalased''' (ka '''tuvalased''' ja '''tõvad'''<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697</ref>; [[tõva keel]]es ''Тывалар'', ''Tyvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime järgi ''urjanhaidena''<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.
+'''Tõvalased''' (ka '''tuvalased''' ja '''tõvad'''<ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/alt4.htm#98001697</ref>; [[tõva keel]]es Тывалар ''Tõvalar''; [[türgi keel]]es ''Tuva Türkleri'' või ''Tuvalar''; [[mongoli keel]]es ''Tuva Uriankhai'') on Lõuna-[[Siber]]is elav [[turgi rahvad|turgi]] rahvas. Ajalooliselt on nad tuntud ka mongolikeelse nime järgi ''urjanhaidena''<ref>John Krueger "Tuvan Manual" 1977, lk 10</ref>.
 Tänapäeval on tõvalasi kokku üle 280 000, neist 236 000 [[Venemaa]]l, 31 823 [[Mongoolia]]s (5169 tõvalast, 26 654 uriankhaid) ja umbes 3900 [[Hiina]]s.<ref name="joshuaproject">http://www.joshuaproject.net/people-profile.php</ref> 2010. aasta andmetel moodustasid tõvalased 82,0% Venemaa koosseisu kuuluva [[Tõva|Tõva Vabariigi]] elanikkonnast.<ref>http://www.perepis-2010.ru/news/detail.php?ID=6936</ref>
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Tõvalaste ajalooline asuala jaguneb üheksaks [[kožuun]]i-nimeliseks piirkonnaks: [[Todža kožuun|Todža]], Salchak, Oyunnar, [[Hemtšiki kožuun|Hemtšik]], Khaasuut, Shalyk, Nibazy, Daavan & Choodu ning Beezi. Esimest nelja neist valitsesid uriankhai mongoli vürstid, ülejäänuid bordžigiti mongoli vürstid.<ref>Denis Sinor, John R. Krueger, Jüri Kurman, Larry Moses, Robert Arthur Rupen, Vasilij Vasilevič Radlov, Kaare Grłnbech, George Kurman, Joshua A. Fishman, Stephen A. Halkovic, Robert W. Olson, V Diószegi, American Council of Learned Societies, Melvin J. Luthy, Luc Kwanten, Karl Nickul, A. A. Popov, Susan Hesse "The Uralic and Altaic Series" Routledge, 1996</ref>
-Ajalooliselt on tõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kodukits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.
+Ajalooliselt on tõvalased olnud [[Karjakasvatus|karjakasvatajaist]] [[rändrahvas]]. Tuhandeid aastaid on nad kasvatanud [[kodukits]]i, [[Lammas|lambaid]], [[kaamel]]eid, [[Põhjapõder|põhjapõtru]], [[veis]]eid ja [[jakk]]e. Traditsiooniliselt on nad elanud [[vilt|vildiga]] kaetud [[jurta]]des või [[kasetoht|kasetohu]] või nahkadega kaetud [[tšumm]]ides, mida nad aastaaegade vaheldudes kolivad ühelt karjamaalt teisele.
 [[Pilt:Kyzyl Shaman.jpg|pisi|vasakul|Kõzõli šamaan (2005)]]
-Tõvalaste traditsiooniline usund on [[tengriism]]iga läbi põimunud [[Tiibeti budism]] ([[lamaism]]).
+Tõvalaste traditsiooniline usund on [[tengriism]]iga läbi põimunud [[Tiibeti budism]].
 Tõva muusikast on kõige tuntum kõri- või kurgulaul, selle viljelejad on korduvalt esinenud ka Eestis.