Tondi kasarmud: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 515 muudatust
P Robot: välislink parandatud
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ajakohasta}}
{{keeletoimeta}}{{ajakohasta}}
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55, 57, 1915-1916 (3).jpg|pisi|Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinna poolne hoonekompleksi osa Tondi 55]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55, 57, 1915-1916 (3).jpg|pisi|Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinna poolne hoonekompleksi osa Tondi 55]]
[[Pilt:Tondi kasarmud (Tallinn).jpg|pisi|Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008.]]
[[Pilt:Tondi kasarmud (Tallinn).jpg|pisi|Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 51, 1915-1916 (1).jpg|pisi|Tondi 51, september 2011.]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 51, 1915-1916 (1).jpg|pisi|Tondi 51, september 2011]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25, 1915-1916 (2).jpg|pisi|Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25]]
[[Pilt:Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25, 1915-1916 (2).jpg|pisi|Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25]]
'''Tondi kasarmud''' on [[Tallinn]]as ([[Kristiine linnaosa]]s, [[Tondi tänav]]a ääres) asuvad endised militaarehitised [[Tondi sõjaväelinnak]]us. Ehitised kuuluvad [[muinsuskaitse]] alla.
'''Tondi kasarmud''' on [[Tallinn]]as ([[Kristiine linnaosa]]s, [[Tondi tänav]]a ääres) asuvad endised militaarehitised [[Tondi sõjaväelinnak]]us. Ehitised kuuluvad [[muinsuskaitse]] alla.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
[[Peeter Suure merekindlus]]e ehitiste (laod, raudteed jt) püstitamine [[Tondi]] kanti tõi piirkonda palju muutusi. [[Tondi sõjaväelinnak]] ehitati Peeter Suure merekindluse teeninduspersonali jaoks. [[Soome laht|Soome]], [[Liivi laht|Liivi]] ja [[Põhjalaht|Põhjalahe]] kaitsesüsteemi, mille ametlik nimi oli Keiser Peeter Suure merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja [[1907]]. aastaks.<ref name="Tondi tn" /> Sõjaväelinnaku ehitamine algas [[1910]]. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast [[1912]]. aastat, kui [[Tondi tänav]]a äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.<ref name="SPLvJ" /> Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati endise [[Dunteni mõis]]a [[1914]]. aastal sundvõõrandatud maa-alale.<ref name="Tondi tn" />
[[Peeter Suure merekindlus]]e ehitiste (laod, raudteed jt) püstitamine [[Tondi]] kanti tõi piirkonda palju muutusi. Tondi sõjaväelinnak ehitati Peeter Suure merekindluse teeninduspersonali jaoks. [[Soome laht|Soome]], [[Liivi laht|Liivi]] ja [[Põhjalaht|Põhjalahe]] kaitsesüsteemi, mille ametlik nimi oli Keiser Peeter Suure merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja [[1907]]. aastaks.<ref name="Tondi tn" /> Sõjaväelinnaku ehitamine algas [[1910]]. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast [[1912]]. aastat, kui Tondi tänava äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.<ref name="SPLvJ" /> Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati endise [[Dunteni mõis]]a [[1914]]. aastal sundvõõrandatud maa-alale.<ref name="Tondi tn" />


1918. aastal kasutas kasarmuid keiserlik Saksa armee.
1918. aastal kasutas kasarmuid keiserlik Saksa armee.
14. rida: 14. rida:


==Arhitektuur==
==Arhitektuur==
Kasarmud asuvad [[Tondi tänav]] 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone, eraldatult tänapäeva [[Tammsaare tee]] 25. Kahekorruselistel pikliku plaaniga kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoones on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. [[Juugend]]stiilis [[dekoor]]: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest [[tellis]]test ja [[paekivi]]st kombineeritud ladu, [[paekivi]]dest sokkel jm.<ref name="EQKFk" /><ref name="bEc92" /><ref name="3sgoO" />
Kasarmud asuvad Tondi tänav 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone, eraldatult tänapäeva [[Tammsaare tee]] 25. Kahekorruselistel pikliku plaaniga kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoones on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. [[Juugend]]stiilis [[dekoor]]: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest [[tellis]]test ja [[paekivi]]st kombineeritud ladu, paekividest sokkel jm.<ref name="EQKFk" /><ref name="bEc92" /><ref name="3sgoO" />


Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt sisse varisenud, välisseintes on praod ja kivid murenenud.<ref name="aI4nS" /> Renoveerimine ja taaskasutusse võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.
Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt sisse varisenud, välisseintes on praod ja kivid murenenud.<ref name="aI4nS" /> Renoveerimine ja taaskasutusse võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.
20. rida: 20. rida:
==Mälestusmärgid==
==Mälestusmärgid==
===[[1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument]]===
===[[1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument]]===
[[Pilt:1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument.jpg‎|pisi|Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009.]]
[[Pilt:1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument.jpg‎|pisi|Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009]]
[[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal hukkunud kadettide Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile pühendatud mälestusmärk (nn [[Tondipoiste ausammas]]) asus kunagise sõjakooli hoone juures ([[Tondi tänav]] 55/57). Ausamba püstitamise mõtte algataja oli [[kolonelleitnant]] [[Eduard Rüütel]], tollane sõjakooli ülem.
[[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal hukkunud kadettide Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile pühendatud mälestusmärk (nn [[Tondipoiste ausammas]]) asus kunagise sõjakooli hoone juures (Tondi tänav 55/57). Ausamba püstitamise mõtte algataja oli [[kolonelleitnant]] [[Eduard Rüütel]], tollane sõjakooli ülem.


Monumendi kavandas [[Amandus Adamson]]. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja [[graniit|graniidist]] posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. [[1941]]. aastal monument hävitati.<ref name="DftCl" />
Monumendi kavandas [[Amandus Adamson]]. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja [[graniit|graniidist]] posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. [[1941]]. aastal monument hävitati.<ref name="DftCl" />


Ausammast sooviti taastada juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i aastail [[1942]]–[[1943]]. Alates aastast [[2002]] on [[kolonelleitnant|erukolonelleitnant]] Jaak Haud ([[1993]]–[[1997]] Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras viinud taastamisidee Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taasrajada.<ref name="PnHzs" />
Ausammast sooviti taastada juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i aastail [[1942]]–[[1943]]. Alates aastast [[2002]] on erukolonelleitnant Jaak Haud ([[1993]]–[[1997]] Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras viinud taastamisidee Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taasrajada.<ref name="PnHzs" />


[[10. märts]]il [[2009]] pandi mälestussambale nurgakivi.<ref name="PduNs" /> Skulptuurse osa teostas skulptor [[Jaak Soans]]. Mälestusmärk taasavati [[Tallinna päev]]al, [[15. mai]]l.<ref name="dqcgM" />
[[10. märts]]il [[2009]] pandi mälestussambale nurgakivi.<ref name="PduNs" /> Skulptuurse osa teostas skulptor [[Jaak Soans]]. Mälestusmärk taasavati [[Tallinna päev]]al, [[15. mai]]l.<ref name="dqcgM" />
34. rida: 34. rida:
==Hoonete kasutamine==
==Hoonete kasutamine==
===1920–1940===
===1920–1940===
Kasarmutes asus [[1920]]–[[1940]] aastani sõjakool. Nooremohvitseride vähesusele viidates asutati [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjakool]] [[3. aprill]]il [[1919]] (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk [[3. aprill]]ist [[1919]], nr 125) ja õppetöö algas [[14. aprill]]il [[1919]]. [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] asus sel ajal [[Tallinn]]as [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides. Paralleelselt loodi koolis jala-, suurtüki- (rühm) ja ratsaväe (eskadron) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumide küsimus lahenes [[1920]]. aasta mais, mil [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjakool]] paigutati Tondi kasarmute kompleksi. [[29. august]]il [[1923]] viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.
Kasarmutes asus [[1920]]–[[1940]] aastani sõjakool. Nooremohvitseride vähesusele viidates asutati [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjakool]] [[3. aprill]]il [[1919]] (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk 3. aprillist 1919, nr 125) ja õppetöö algas [[14. aprill]]il 1919. Sõjakool asus sel ajal Tallinnas [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänaval]] endise [[Tallinna Transpordikool|raudtee tehnikakooli]] ruumides. Paralleelselt loodi koolis jala-, suurtüki- (rühm) ja ratsaväe (eskadron) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumide küsimus lahenes 1920. aasta mais, mil sõjakool paigutati Tondi kasarmute kompleksi. [[29. august]]il [[1923]] viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.


[[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal rünnati ka [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Tondi sõjakooli]]. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.
1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal rünnati ka Tondi sõjakooli. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.


[[1929]]–[[1937]] kandis sõjakool [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] nime. [[1923]]. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. [[1936]]. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks ja seoses Nõukogude okupatsiooniga [[1940]]. aastal kool likvideeriti.
[[1929]]–[[1937]] kandis sõjakool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nime. 1923. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. [[1936]]. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks ja seoses Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal kool likvideeriti.


===1940–1994===
===1940–1994===
[[1940]]. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele [[Nõukogude armee]] õppeasutus, mis kandis [[Tallinna Jalaväe Kool]]i (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni [[1941]]. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi ([[Altai krai]]s) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.<ref name="XVexJ" /><ref name="fQljf" /><ref name="KvZbm" />
1940. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele [[Nõukogude armee]] õppeasutus, mis kandis [[Tallinna Jalaväe Kool]]i (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni 1941. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi ([[Altai krai]]s) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.<ref name="XVexJ" /><ref name="fQljf" /><ref name="KvZbm" />


[[Tondi sõjaväelinnak]]us paiknes [[Aleksandr Matrossov]]i nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus [[Eesti]]sse [[1945]]. aasta juunis.<ref name="m7i9k" />
Tondi sõjaväelinnakus paiknes [[Aleksandr Matrossov]]i nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus [[Eesti]]sse [[1945]]. aasta juunis.<ref name="m7i9k" />


Rahutul [[1991]]. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. Neilt pidanuks siine nn rahvuslik päästekomitee paluma armeel suruda natsionalistide väljaastumised maha.<ref name="hftti" /> [[19. august]]il jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoon, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. [[20. august]]il jõudis [[Tallinn]]asse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutus [[Tondi]]le.
Rahutul [[1991]]. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. Neilt pidanuks siine nn rahvuslik päästekomitee paluma armeel suruda natsionalistide väljaastumised maha.<ref name="hftti" /> [[19. august]]il jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoon, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. [[20. august]]il jõudis Tallinnasse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutus Tondile.


===Tänapäev===
===Tänapäev===
[[1994]]. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 58 kohas 45 tonni [[nafta]]saadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli lagastatud ja olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Lisaks olmereostusele, autorehvidele ning bituumeni- ja tõrvajääkidele ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid ning olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.<ref name="Tondi tn" />
[[1994]]. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 58 kohas 45 tonni [[nafta]]saadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli lagastatud ja olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Lisaks olmereostusele, autorehvidele ning bituumeni- ja tõrvajääkidele ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid ning olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.<ref name="Tondi tn" />


Tallinna linn müüs ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale [[1997]]. aasta sügisel 18,63 miljoni krooni eest.
Tallinna linn müüs ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale 1997. aasta sügisel 18,63 miljoni krooni eest.


Esimene uus asukas ([[2000]]) taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). Nende peahoone ([[Tammsaare tee]] 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal [[1916]].<ref name="ZFGo4" />
Esimene uus asukas ([[2000]]) taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). Nende peahoone (Tammsaare tee 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal [[1916]].<ref name="ZFGo4" />
[[1990]]. aastate lõpus ostis Pro Kapital [[Tondi tänav|Tondi]] ja [[Seebi tänav]]a vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi on jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet.
[[1990]]. aastate lõpus ostis Pro Kapital Tondi ja [[Seebi tänav]]a vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi on jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet.
Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti firma EA Reng arhitektide Reino Rassi ja Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna.
Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti firma EA Reng arhitektide Reino Rassi ja Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna.
Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone [[2007]]. aasta lõpuks, kaks järgmist [[2008]]. aasta keskel.<ref name="Qts6k" />
Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone [[2007]]. aasta lõpuks, kaks järgmist 2008. aasta keskel.<ref name="Qts6k" />


Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid [[2004]]. aastal. Piirkonnas on aastatest [[1902]]–[[1907]] säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. [[Tondi tänav|Tondi]] 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]], [[Rivi tänav|Rivi]], [[Sammu tänav|Sammu]] ja [[Marsi tänav|Marsi]].<ref name="ZAHdg" />
Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid [[2004]]. aastal. Piirkonnas on aastatest [[1902]]–1907 säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. Tondi 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]], [[Rivi tänav|Rivi]], [[Sammu tänav|Sammu]] ja [[Marsi tänav|Marsi]].<ref name="ZAHdg" />


[[2007]]. aastal kolis renoveeritud kasarmusse oma peahoone [[Rahvusvaheline Ülikool Audentes]]. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.
2007. aastal kolis renoveeritud kasarmusse oma peahoone [[Rahvusvaheline Ülikool Audentes]]. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.


[[Tallinn]]a linnalt 50 aastaks [[Tondi tänav|Tondi]] 55 hoonestusõiguse saanud [[Audentes|Audentesel]] kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.<ref name="oIzkU" />
Tallinna linnalt 50 aastaks Tondi 55 hoonestusõiguse saanud [[Audentes]]el kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.<ref name="oIzkU" />


==Vaata ka==
==Vaata ka==

*[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]]


==Viited==
==Viited==
76. rida: 76. rida:
<ref name="aI4nS">[http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak]</ref>
<ref name="aI4nS">[http://register.muinas.ee/mkandmed.asp?text1=&text2=&radiob1=1&radiob2=0&nimi=checkbox&text7=Tondi+s%F5jav%E4elinnak&butt=Edasi Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak]</ref>
<ref name="DftCl">[http://www.ohtuleht.ee/inc/image.aspx?id=84799 Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil]</ref>
<ref name="DftCl">[http://www.ohtuleht.ee/inc/image.aspx?id=84799 Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil]</ref>
<ref name="PnHzs">[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste“ mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.2]</ref>
<ref name="PnHzs">[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste" mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.2]</ref>
<ref name="PduNs">[http://www.mil.ee/?id=2611 Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakivi. / Mil.ee]</ref>
<ref name="PduNs">[http://www.mil.ee/?id=2611 Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Mil.ee]</ref>
<ref name="dqcgM">[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1]</ref>
<ref name="dqcgM">[http://www.tallinn.ee/g6085s44092 Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1]</ref>
<ref name="tmROv">[http://wwx.postimees.ee/260508/esileht/siseuudised/332470.php Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti.] Postimees / Reporter.ee 22. mai 2008</ref>
<ref name="tmROv">[http://wwx.postimees.ee/260508/esileht/siseuudised/332470.php Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti.] Postimees / Reporter.ee 22. mai 2008</ref>
<ref name="qIJwo">Lilleorg, Regina [http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=360&Itemid=60 Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info] // Harju Elu (2008) 27 mai</ref>
<ref name="qIJwo">Lilleorg, Regina [http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=360&Itemid=60 Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info] // Harju Elu (2008) 27 mai</ref>
107. rida: 107. rida:
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=111777 ''Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas.''] Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1215. 25.06.2008. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=111777 ''Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas.''] Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1215. 25.06.2008. Tallinna Linnaplaneerimise Amet
* Album [http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album550&page=1 Tondipoiste mälestussamba nurgakivi asetamine 10.03.2009]
* Album [http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album550&page=1 Tondipoiste mälestussamba nurgakivi asetamine 10.03.2009]

*{{kultuurimälestis|ID=8660}}
*{{kultuurimälestis|ID=8660}}
{{Coordinate|NS=59.4062|EW=24.7221|type=landmark|region=EE}}
{{Coordinate|NS=59.4062|EW=24.7221|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Kristiine linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:Tallinna militaarehitised]]
[[Kategooria:Tallinna militaarehitised]]

Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 10:52

Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi 55/57. Kesklinna poolne hoonekompleksi osa Tondi 55
Tondi kasarm, Tondi 53. Talv 2008
Tondi 51, september 2011
Tondi sõjaväelinnaku staabihoone Tammsaare tee 25

Tondi kasarmud on Tallinnas (Kristiine linnaosas, Tondi tänava ääres) asuvad endised militaarehitised Tondi sõjaväelinnakus. Ehitised kuuluvad muinsuskaitse alla.

Ajalugu

Peeter Suure merekindluse ehitiste (laod, raudteed jt) püstitamine Tondi kanti tõi piirkonda palju muutusi. Tondi sõjaväelinnak ehitati Peeter Suure merekindluse teeninduspersonali jaoks. Soome, Liivi ja Põhjalahe kaitsesüsteemi, mille ametlik nimi oli Keiser Peeter Suure merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja 1907. aastaks.[1] Sõjaväelinnaku ehitamine algas 1910. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast 1912. aastat, kui Tondi tänava äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.[2] Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati endise Dunteni mõisa 1914. aastal sundvõõrandatud maa-alale.[1]

1918. aastal kasutas kasarmuid keiserlik Saksa armee.

Nõukogude okupatsiooni ajal kasutati kogu kompleksi Eestis asunud Nõukogude armee sõjaväeosade sõjaväelinnakuna. Sel perioodil ehitati territooriumile mitu abi- ja majandushoonet.[1]

Arhitektuur

Kasarmud asuvad Tondi tänav 51, 53 ja 55/57 ning staabihoone, eraldatult tänapäeva Tammsaare tee 25. Kahekorruselistel pikliku plaaniga kasarmuhoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoones on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. Juugendstiilis dekoor: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest tellistest ja paekivist kombineeritud ladu, paekividest sokkel jm.[3][4][5]

Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt sisse varisenud, välisseintes on praod ja kivid murenenud.[6] Renoveerimine ja taaskasutusse võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.

Mälestusmärgid

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument

Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal hukkunud kadettide Aleksander Tombergile, August Udrasele, Arnold Allebrasile ja Aleksander Tederile pühendatud mälestusmärk (nn Tondipoiste ausammas) asus kunagise sõjakooli hoone juures (Tondi tänav 55/57). Ausamba püstitamise mõtte algataja oli kolonelleitnant Eduard Rüütel, tollane sõjakooli ülem.

Monumendi kavandas Amandus Adamson. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. 1941. aastal monument hävitati.[7]

Ausammast sooviti taastada juba Saksa okupatsiooni aastail 1942–1943. Alates aastast 2002 on erukolonelleitnant Jaak Haud (1993–1997 Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras viinud taastamisidee Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taasrajada.[8]

10. märtsil 2009 pandi mälestussambale nurgakivi.[9] Skulptuurse osa teostas skulptor Jaak Soans. Mälestusmärk taasavati Tallinna päeval, 15. mail.[10]

Tallinna sõjakoolis õppinud nõukogude ohvitseridele pühendatud ausammas

Nõukogude ajal püstitatud ausammas tekstiga: "Siin asus 1940–1941 Tallinna Sõjakool, igavene au ja kuulsus tema lõpetajatele, kes andsid oma elu meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest Suure Isamasõja rinnetel aastail 1941–1945." Rahvuslane Jüri Liim teisaldas selle 2008. aasta mais.[11][12]

Hoonete kasutamine

1920–1940

Kasarmutes asus 1920–1940 aastani sõjakool. Nooremohvitseride vähesusele viidates asutati sõjakool 3. aprillil 1919 (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk 3. aprillist 1919, nr 125) ja õppetöö algas 14. aprillil 1919. Sõjakool asus sel ajal Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Paralleelselt loodi koolis jala-, suurtüki- (rühm) ja ratsaväe (eskadron) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumide küsimus lahenes 1920. aasta mais, mil sõjakool paigutati Tondi kasarmute kompleksi. 29. augustil 1923 viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal rünnati ka Tondi sõjakooli. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.

1929–1937 kandis sõjakool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nime. 1923. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. 1936. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks ja seoses Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal kool likvideeriti.

1940–1994

1940. aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele Nõukogude armee õppeasutus, mis kandis Tallinna Jalaväe Kooli (Таллинское военно-пехотное училищe) ja ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni 1941. aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi (Altai krais) ja sealt sama aasta novembris Tjumenisse.[13][14][15]

Tondi sõjaväelinnakus paiknes Aleksandr Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus Eestisse 1945. aasta juunis.[16]

Rahutul 1991. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. Neilt pidanuks siine nn rahvuslik päästekomitee paluma armeel suruda natsionalistide väljaastumised maha.[17] 19. augustil jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoon, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. 20. augustil jõudis Tallinnasse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutus Tondile.

Tänapäev

1994. aastal inventariseeriti Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustused, mille käigus leiti 58 kohas 45 tonni naftasaadusi. Potentsiaalne reostuskolle oli lagastatud ja olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Lisaks olmereostusele, autorehvidele ning bituumeni- ja tõrvajääkidele ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid ning olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.[1]

Tallinna linn müüs ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale 1997. aasta sügisel 18,63 miljoni krooni eest.

Esimene uus asukas (2000) taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). Nende peahoone (Tammsaare tee 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal 1916.[18]

1990. aastate lõpus ostis Pro Kapital Tondi ja Seebi tänava vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi on jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet. Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti firma EA Reng arhitektide Reino Rassi ja Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna. Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone 2007. aasta lõpuks, kaks järgmist 2008. aasta keskel.[19]

Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid 2004. aastal. Piirkonnas on aastatest 1902–1907 säilinud pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. Tondi 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid Sõjakooli, Rivi, Sammu ja Marsi.[20]

2007. aastal kolis renoveeritud kasarmusse oma peahoone Rahvusvaheline Ülikool Audentes. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.

Tallinna linnalt 50 aastaks Tondi 55 hoonestusõiguse saanud Audentesel kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.[21]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas"
  2. ↑ Robert Nerman: "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks" // Postimees, 19. jaanuar 2007
  3. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 51. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  4. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 53. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  5. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 55, 57. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  6. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak
  7. ↑ Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil
  8. ↑ Tondipoiste" mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.2
  9. ↑ Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Mil.ee
  10. ↑ Tondipoiste" mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1
  11. ↑ Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti. Postimees / Reporter.ee 22. mai 2008
  12. ↑ Lilleorg, Regina Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info // Harju Elu (2008) 27 mai
  13. ↑ ОСНОВНЫЕ ЭТАПЫ В ИСТОРИИ ТЮМЕНСКОГО ФИЛИАЛА ВОЕННО-ИНЖЕНЕРНОГО УНИВЕСИТЕТА (ТВВИКУ)
  14. ↑ Таллинское военно-пехотное училище
  15. ↑ Таллинского военно-пехотного училища – Яндекс: нашлось 86 страниц
  16. ↑ NSV Liidu relvajõud Eestis 1945. a. Külm sõda. Laidoneri muuseum.
  17. ↑ Allar Viivik, Allar. Eestlased pääsesid napilt veresaunast // Õhtuleht (2006) 14. jaanuar
  18. ↑ Vint, Tiina-Maria. Eesti suurim turvafirma kindlusemüüride vahel. // Äripäev (2000) 19. jaanuar
  19. ↑ Urmas Tooming:"Tondile kerkiv inimsõbralik linnak võib saada piirkonna pärliks", Tarbija24 (Postimees)/ Kinnisvara, 2. märts 2007
  20. ↑ "Tondi linnaku remont algab tänavu" // Ehitus24.ee, 30. jaanuar 2004
  21. ↑ Garel Püüa: "Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesse" // Eesti Päevaleht (2007) 8. jaanuar

Kirjandus

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tondi_kasarmud&oldid=5295258"