Tartu Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel

|Nimi = Jaani kirik

|Pildinimi = Tartu_Jaani_Church_2007_13.jpg

|Pildiallkiri =

|Riik = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]]

|Asukoht = [[Tartu]]<br>[[Tartu maakond]]

|Ehitatud =

|Kuuluvus =

|Kodulehekülg =

|Laiuskoord = 58/22/58

|Pikkuskoord = 26/43/13

[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|leftvasakul|Kirik 1794. aastal]]

Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref name="NJbYY" /> Esialgu on ehitis olnud puidust – praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-läänesihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e<ref name="N1WSx" /><ref name="jRLHw" />. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise järgi pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]isajandi algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref name="b1NSc" />

Tartu õhkimisel [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hävisid [[1708]]. aastal torni ülaosa ning [[kesklööv]]i ja [[kooriruum]]i [[võlv]]id. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 [[pomm]]ist. [[19. juuli]]l, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal [[Šeremetjev]] kiriku puhtamaks kasida, et [[Peeter I]] saaks siin oma lähema kaaskonnaga [[jutlus]]t kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku [[altar]] ja [[kantsel]] viidud [[Pihkva]]sse. [[Friedrich Konrad Gadebusch]]i andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud [[Narva]] kirikule, üks [[Tartu vene kirik]]ule. Hiljem on Tartu [[raad]] neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik [[jumalateenistus]]ijumalateenistusi pidada, mistõttu kogudus oli sunnitud hakkama koos käima [[küün]]is.

[[Pilt:St Johanniskirche 1860 Höflinger.jpg|pisi|Tartu Jaani kirik [[1860]]. [[Louis Höflinger]] värviline [[litograafia]].]]

[[Pilt:Tartu Jaani kiriku interjöör 1901.jpg|pisi|leftvasakul|Jaani kiriku interjöör 1901. aastal.]]

Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref name="SJBjY" />. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.

[[1952]]. aastal varises kokku [[kesklööv]]ikesklöövi põhjasein. [[Ajaloolane]] [[Olev Prints]] avastas varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.

[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]] taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal.

[[2003]]. aastal võitis disainibüroo [[Laika, Belka & Strelka]] ([[sisearhitekt]]id [[Malle Jürgenson]] ja [[Tea Tammelaan]] ning [[kunstnik]] [[Krista Lepland]]) Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.

[[2004]]. aasta [[jaanuar]]is paigaldati esimesed kiriku[[aken|aknad]]. Alustati kiriku [[põrand]]a katmist punaste [[tellis|põrandatellistega]].

[[29. juuni]]l [[2005]] toimus Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.

Aastatel [[2005]]–2005–[[2006]] valmistas [[tekstiilikunstnik]] [[Anu Raud]] kirikusse [[gobelään]]tehnikas altarilaua ja lugemispuldi katted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset).[[Pilt:Eglise Saint-Jean, Tartu.jpg|pisi|Jaani kiriku lõunafassaad|252x252px]]

Jaani kirik on üks Eesti [[keskaeg]]se [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[terrakota]]skulptuurideterrakotaskulptuuride kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast Tartu õhkimist ja põletamist [[1708]]. aastal, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[võlv]]idvõlvid purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geisti]] kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref name="N1dsh" />

Oma lõplikus keskaegses vormis kujutas <nowiki/>Jaani kirik endast [[Lööv|kolmelöövilist]] läänetorniga [[basiilika]]t. [[Kooriruum]] oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki [[kabel]]. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.<ref name=":0" />[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal|vasakul]]Jaani kirik on hea näide Kesk ja Põhja-Euroopas levinud ning Lõuna-Eestissegi jõudnud [[tellisgootika]]st. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn [[vendi seos]]es (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende keskaegne viimistlus on nähtaval vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad [[Orv|niššidesse]] paigutatud [[terrakota]]peadestterrakotapeadest ja [[poolfiguur]]idest moodustuvad [[friisid]]. Arvukad [[Simss|simsid]] seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi [[glasuur]]itud tellistest.<ref name="CBFqJ" />

Nii [[pikihoone]] kui ka kooriruumi seinad on varustatud [[tugipiilar]]itega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividest [[Veelaud (arhitektuur)|veelauad]], mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka [[valgmik]]seinu liigendavad väikesed [[Kontraforss|kontraforsi]]<nowiki/>laadsed müürieendid.<ref name="wWK8D" />

Pikihoone on kolmelööviline ja [[Travee|viietraveeline]], kuid põhiplaanilt ebasümmeetriline – kesklööv laieneb trapetsikujuliselt, olles idas 1,15 &nbsp;m laiem kui läänes.<ref name=":2" />

Kiriku lääneseina liigendavad [[arkaad]]ikaari toetavad [[Pilaster|seinapilastrid]]. Kesklöövi tsoon on kujundatud nišina, mis katab enamiku seinapinnast. Pikihoonet [[tornivõlvik]]uga ühendava kõrge kaarava kohal kulgeb seinal terrakotapeadest moodustuv friis ning seitse suuremat [[baldahhiin]]i all istuvat terrakotafiguuri. Kompositsiooni kroonib teravakujulisse [[kolmikkaar]]sesse nišši paigutatud Kristus.<ref name=":2" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]Kõige rikkalikumalt on kujundatud [[kesklööv]], mille [[kõrgsein]]test on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellistest laotud soklitele toetuvad neljatahulised [[piilar]]id, mis on ääres kaunistatud mandelvöödiga. [[Tüves|Piilaritüvestel]] on varem paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. Piilarite ülaosas asuvad skulptureeritud [[Kapiteel|terrakota-kapiteelid]]. Nende eenduvatele [[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinidega. Kõrgseintel kulgeb taas peadefriis ning profileeritud [[simss]]. Simsi ja [[Framuug|valgmiku]] vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatud nišiga – tegu on [[pseudotrifoorium]]iga. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline on ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />

Suurem osa kiriku originaalvõlvidest on hävinud, keskaegsed [[võlv]]idvõlvid on säilinud vaid osaliselt pikihoones. [[Roie (arhitektuur)|Roidvõlvide]] kesksed roidetellised on olnud lillemotiviidega, sh roosi ja liilia kujutisega kaunistatud.<ref name=":3" />

Kiriku kooriruum on [[Polügoon|polügonaalse]]hulknurkse [[lõpmik]]uga. Siinsed aknapalendid on pikihoone omadega sarnased, kuid aknad kaheosalised, v.a keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3" /> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa [[vitraažaken]]t [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]ite ning [[Apostel|apostlite]] kujutistega, kuid neist on säilinud vaid fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning needki vitraažid hävisid 1944. aastal teise maailmasõja käigus.<ref name="3fMXW" />

Koori põhjaküljel asub [[Võlvik|kahevõlvikuline]] [[Võlv|ristroidvõlvidega]] [[käärkamber]]. [[Võlvikonsool]]ideks on terrakotapead, kuigi nende näod on maha raiutud. Käärkambri põhjaküljel on leitud võimalikke jälgi [[kamin]]ast, mis Eesti keskaegses ehituspraktikas on erakordne.<ref name=":4" />

Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses, nt neitsi Maarja figuur on 160&nbsp;cm pikkune – tegu on ühe suurejoonelisima terrakotakompositsiooniga keskaegsel õhtumaal. Nende valmistamine pidi olema väga töömahukas, kuna kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt käsitsi modelleeritud, mitte vormidega valmistatud. Seetõttu ei ole ükski figuuridest teistega täpselt samasugune.<ref name=":5" /> Oma [[Ikonograafia|ikonograafiliselt]] programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid [[Kristus]]t, [[neitsi Maarja]]t, [[Ristija Johannes]]t, [[Apostel|apostleid]], [[pühak]]uid jne.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, neitsi Maarja ja [[evangelistid]]e sümboleid, [[talumkapiteel]]idel [[Taimed|taimekoori]], [[vapiliilia]]id ja [[Lohe|lendlohesid]].<ref name="0j3gn" />

[[EELK]] [[Tartu Jaani kogudus]] taasasutati [[1997]]. aastal. Esimene [[jumalateenistus]] toimus 1997. aasta [[jõulud]]e ajal. [[2001]]. aastal ühines [[Tartu Ülikooli kogudus]] [[Tartu Jaani kogudus]]ega ning ühendatud kogudus kannab nime [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus]].