Tabelinus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral<ref>''Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, XXIII-7, XXIV-1, XXIX-7.</ref>. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus. |
Tabelinus esineb vaid [[Henriku Liivimaa kroonika]]s, kus teda on mainitud kolmel korral<ref>''Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, XXIII-7, XXIV-1, XXIX-7.</ref>. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi ''Tabelin'', mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks [[e]]. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus. |
||
Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudivirus (''Pudyviru'', tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)<ref>HCL, lk 199.</ref>, kuid sellist muinaskihelkonda pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu [[Lemmu]] muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga.<ref |
Tabelinus valitses [[Läti Henrik]]u järgi Pudivirus (''Pudyviru'', tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)<ref name="HCL, lk 199">HCL, lk 199.</ref>, kuid sellist muinaskihelkonda pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu [[Lemmu]] muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga.<ref name="HCL, lk 199"/> Krooniku väitel oli temale alluvas muinaskihelkonnas 14 küla, mis kõik hiljem ristiti..<ref>HCL, lk 213: "...''ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga.''"</ref> |
||
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta [[sakslased|sakslaste]] sissetungi ajal |
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta [[sakslased|sakslaste]] sissetungi ajal Virumaale (aastal [[1219]]) juba ristitud. Seda olevat teinud [[Ojamaa]]l saksa preestrid (Henrikul ''meie omad'')<ref name="HCL, lk 199"/>, kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. [[Piiskop Albert]] saatis [[Soome]]st pärit [[Petrus Kaikewalde]] ja Ümera lätlaste preestri Henriku (Läti Henriku) Eestimaale, kus nad võeti vastu Pudivirust pärit virulaste poolt, eesotsas nende vanemga Tabelinusega.<ref name="HCL213">HCL, lk 213: "''Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks''."</ref> |
||
1220. aastal Harju-, Järva-, ja Virumaal alanud sakslaste ja taanlaste vahelise [[võiduristimine|võiduristimise]] käigus poodi Tabelinus taanlaste poolt üles, sest ta oli juba varem Riia sakslaste poolt ristitud.<ref>Enn Tarvel (2018). ''Eesti rahva lugu''. [[Varrak]]. ISBN |
1220. aastal Harju-, Järva-, ja Virumaal alanud sakslaste ja taanlaste vahelise [[võiduristimine|võiduristimise]] käigus poodi Tabelinus taanlaste poolt üles, sest ta oli juba varem Riia sakslaste poolt ristitud.<ref name="HCL213" /><ref>Enn Tarvel (2018). ''Eesti rahva lugu''. [[Varrak]]. ISBN 9789985343142. lk 53–54.</ref> |
||
== Kirjanduses == |
== Kirjanduses == |
||
Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 10:27
Tabelinus (ka Tabellinus, Thabelinus, Tabelin või Tabeline; surnud umbes 1221) oli kristlasest Pudiviru vanem 13. sajandi alguse Virumaal.
Tabelinus esineb vaid Henriku Liivimaa kroonikas, kus teda on mainitud kolmel korral[1]. Tema nime pole võimalik täpselt rekonstrueerida, sest ladinakeelse sufiksi -us äravõtmisel jääb järgi tüvi Tabelin, mille järel võis aga olla veel mõni täht, näiteks e. Seetõttu kasutatakse tavaliselt nimekuju Tabelinus.
Tabelinus valitses Läti Henriku järgi Pudivirus (Pudyviru, tõenäoliselt tähendas see Väike-Viru)[2], kuid sellist muinaskihelkonda pole hilisemast ajast enam teada. Siin võis olla tegu Lemmu muinaskihelkonna pooliseseseisva lõunaosaga.[2] Krooniku väitel oli temale alluvas muinaskihelkonnas 14 küla, mis kõik hiljem ristiti..[3]
Tabelinus äratab huvi selle poolest, et Henriku teadaannete kohaselt oli ta sakslaste sissetungi ajal Virumaale (aastal 1219) juba ristitud. Seda olevat teinud Ojamaal saksa preestrid (Henrikul meie omad)[2], kuid pole teada, mis ajal see täpselt võis toimuda. Samuti võis olla Tabelinusel isiklik kontakt kroonikakirjutajaga. Piiskop Albert saatis Soomest pärit Petrus Kaikewalde ja Ümera lätlaste preestri Henriku (Läti Henriku) Eestimaale, kus nad võeti vastu Pudivirust pärit virulaste poolt, eesotsas nende vanemga Tabelinusega.[4]
1220. aastal Harju-, Järva-, ja Virumaal alanud sakslaste ja taanlaste vahelise võiduristimise käigus poodi Tabelinus taanlaste poolt üles, sest ta oli juba varem Riia sakslaste poolt ristitud.[4][5]
Kirjanduses
Tabelinust on ilukirjanduslikult kujutanud Ain Kalmus oma romaanitriloogia teostes "Jumalad lahkuvad maalt", "Toone tuuled üle maa" ja "Koju enne õhtut". Endel Nirk on kirjutanud dramaatilise lugulaulu viies jaos "Tabelinus" (Tallinn 1990, Loomingu Raamatukogu nr 47).
Viited
- ↑ Heinrici Chronicon Livoniae (HCL), 1982, XXIII-7, XXIV-1, XXIX-7.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 HCL, lk 199.
- ↑ HCL, lk 213: "...ristiti nad kõik neljateistkümnest külast koos Tabeliniga, nende vanemaga."
- ↑ 4,0 4,1 HCL, lk 213: "Ja neid võtsid vastu virulased esimesest kihelkonnast, mida kutsutakse Pudyviru ... koos Tabeliniga, nende vanemaga, kelle taanlased poosid hiljem üles, sellepärast et ta oli võtnud riialaste ristimise ja andnud oma poja sõjateenistuse vendadele pantvangiks."
- ↑ Enn Tarvel (2018). Eesti rahva lugu. Varrak. ISBN 9789985343142. lk 53–54.