Rannapatarei nr 34: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. aprill 2019, kell 08:29

Rannapatarei nr 34 oli 1916. aastal Hiiumaale ehitatud rannapatarei, mis kuulus Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi. Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine Soela väinas, Hiiu- ja Saaremaa vahel.

Patarei ehitus

Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud suurtükkide mark.

Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne Esimest maailmasõda, siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75 mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud õhutõrjesuurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.

Rannapatarei

Lõpuks paigaldati Sõrule neli 120 mm Vickersi suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 kaabeltaud,^[1] raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.

Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid raudbetoonalustel,^[2]^[3]^[4] mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.

Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.

Patarei sai lahinguvalmis 12. märtsil 1916.

Rannapatarei I maailmasõjas

Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.

1917. aasta 12. oktoobril sundisid Saksa keisririigi keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni Petrogradis laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.

Viited

↑ Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 1, Hiiu Leht 22. aprill 2003.
↑ Kahurialus betoonrinnatisega 1 kultuurimälestiste riiklikus registris
↑ Kahurialus betoonrinnatisega 2 kultuurimälestiste riiklikus registris
↑ Kahurialus betoonrinnatisega 3 kultuurimälestiste riiklikus registris

Välislingid

Peeter Suure merekindluse patarei nr. 34 (IV-120/50)
Urmas Selirand, Hiiumaa kui soomustatud sõjalaev, Eesti Loodus, 2006/10

[1] Urmas Selirand, Hiiumaa rannapatareid vol. 1, Hiiu Leht 22. aprill 2003.

[2] Kahurialus betoonrinnatisega 1 kultuurimälestiste riiklikus registris

[3] Kahurialus betoonrinnatisega 2 kultuurimälestiste riiklikus registris

[4] Kahurialus betoonrinnatisega 3 kultuurimälestiste riiklikus registris

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud [[suurtükk]]ide mark.
-Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne [[esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75 mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud [[õhutõrje]]suurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.
+Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne [[esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75&nbsp;mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud [[õhutõrje]]suurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.
 ==Rannapatarei==
-Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120 mm [[Vickers]]i suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 [[kaabeltau]]d,<ref>Urmas Selirand, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003.</ref> raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.
+Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120&nbsp;mm [[Vickers]]i suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 [[kaabeltau]]d,<ref>Urmas Selirand, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003.</ref> raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.
-Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.
+Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40&nbsp;m, paaride vahe umbes 100&nbsp;m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.
-Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.
+Patarei kaitseks oli kuhjatud 5&nbsp;m kõrgune ja 20&nbsp;m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4&nbsp;m laiuselt betoneeritud.
 Patarei sai lahinguvalmis [[12. märts]]il [[1916]].