Soolad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
[[Image:Selpologne.jpg|thumb|Keedusoola kristall]]
[[Pilt:Selpologne.jpg|pisi|Keedusoola kristall]]


'''Soolad''' on [[keemiline aine|keemilised ained]], mis koosnevad [[metall]]i [[katioon]]idest (näiteks Ca<sup>2+</sup>) ja happe[[anioon]]idest ehk happejäägist (näiteks SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>).
'''Soolad''' on [[keemiline aine|keemilised ained]], mis koosnevad [[metall]]i [[katioon]]idest (näiteks Ca<sup>2+</sup>) ja happe[[anioon]]idest ehk happejäägist (näiteks SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>).
7. rida: 7. rida:


# Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole [[vesinik]]iooni(H<sup>+</sup>) n. Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> e. pesusooda
# Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole [[vesinik]]iooni(H<sup>+</sup>) n. Na<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> e. pesusooda
# Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO<sub>3</sub> e. söögisooda
# Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO<sub>3</sub> e. söögisooda


Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.
Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.
37. rida: 37. rida:
* hape + [[aluseline oksiid]] → '''sool''' + vesi
* hape + [[aluseline oksiid]] → '''sool''' + vesi
* [[happeline oksiid]] + [[aluseline oksiid]] → '''sool'''
* [[happeline oksiid]] + [[aluseline oksiid]] → '''sool'''
* sool + hape → '''sool''' + nõrgem hape<p>Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast happest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape.</p>
* sool + hape → '''sool''' + nõrgem hape
Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast happest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape.

* sool + alus → '''sool''' + nõrgem alus<p>Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam alus.</p>
* sool + alus → '''sool''' + nõrgem alus
* [[Metallid|metall]] + hape → '''sool''' + [[vesinik]]<p>Toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama [[elektronegatiivsus]]ega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.</p>

* [[Metallid|metall]] + sool → '''sool''' + [[Metallid|metall]]<p>Toimub ainult juhul, kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist.</p>
Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam alus.
* [[Metallid|metall]] + mittemetall → '''sool'''<p>Saab kasutada vaid selliste soolade moodustamiseks, mille anioon on lihtaine.</p>

* sool + sool → '''sool''' + '''sool'''<p>Üks saadud sooladest peab sadenema, et reaktsioon saaks toimida.</p>
* [[Metallid|metall]] + hape → '''sool''' + [[vesinik]]

Toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama [[elektronegatiivsus]]ega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.

* [[Metallid|metall]] + sool → '''sool''' + [[Metallid|metall]]

Toimub ainult juhul, kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist.

* [[Metallid|metall]] + mittemetall → '''sool'''

Saab kasutada vaid selliste soolade moodustamiseks, mille anioon on lihtaine.

* sool + sool → '''sool''' + '''sool'''

Üks saadud sooladest peab sadenema, et reaktsioon saaks toimida.


==Näited==
==Näited==
51. rida: 68. rida:


[[Kategooria:Soolad| ]]
[[Kategooria:Soolad| ]]

<!-- interwiki -->

[[yi:זאלץ]]

Redaktsioon: 23. aprill 2019, kell 11:31

Keedusoola kristall

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-).

On kahte sorti sooli:

  1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda
  2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda

Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett.

Soolade omadused

Elektrijuhtivus

Lahustunud soolad ja vedelad soolad on elektrolüüdid ja nad juhivad elektrit. Vesi juhib elektrit ainult seetõttu, et temas on lahustunud soolad. Destilleeritud ehk täiesti sooladeta vesi elektrit ei juhi.

Olek

Enamik sooli on tahked kristallid kõrge sulamistemperatuuriga. Esineb ka toatemperatuuril vedelaid sooli

Värvus

Enamik sooli on läbipaistvad, kaasa arvatud levinuim sool naatriumkloriid, kuid esineb ka palju teisi värvusi nagu kollane(naatriumkromaat), oranž (kaaliumdikromaat), punane (elavhõbesulfiid), sinine(vasksulfaat), roheline (niklioksiid) ja must( mangaan(IV)oksiid). Soolad on paljude värvide koostises.

Maitse

Sooli on kõigis viies maitses, kuigi enamus neist, kaasa arvatud keedusool, on soolased. Kuid on olemas ka näiteks magusaid sooli.

Soolade tekkimine

Soolad võivad tekkida mitmes eri reaktsioonis. Kindlalt tekivad nad järgmistes reaktsioonides:

Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast happest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam hape.

  • sool + alus → sool + nõrgem alus

Toimub ainult juhul, kui tekib reageerivast alusest nõrgem, kergemini lenduvam või lagunevam alus.

Toimub ainult juhul kui metall on vesinikust madalama elektronegatiivsusega. Ülejäänud metallid võivad küll mõne happega reageerida, kuid siis ei eraldu vesinikku.

Toimub ainult juhul, kui lähteainetes olev metall on elektropositiivsem soolas olevast metallist.

Saab kasutada vaid selliste soolade moodustamiseks, mille anioon on lihtaine.

  • sool + sool → sool + sool

Üks saadud sooladest peab sadenema, et reaktsioon saaks toimida.

Näited

NaCl - keedusool, kasutatakse toiduainete soolamisel, kõige laialdasemalt levinud ja tuntuim sool.