Skandium: erinevus redaktsioonide vahel

Skandium
Üldised omadused
Keemiline valem	Sc
Välimus	hõbevalge metall
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	44.955 amü
Sulamistemperatuur	1814,15 K (1541 °C)
Keemistemperatuur	3109,15 K (2836 °C)
Tihedus	2985 kg/m³
	Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. aprill 2019, kell 11:29

21	2 9 8 2
Sc 44,956
Skandium

Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.

Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 45.

Omadustelt on skandium metall.

Skandiumi avastas 1879. aastal Lars Fredrik Nilson. 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi (Scandia = Skandinaavia) skandiumiks. Juba 1869 oli Dmitri Mendelejev ennustanud elemendi järjekorranumbriga 21, mida ta nimetas eka-booriks, olemasolu. Alles Per Teodor Cleve tõestas, et skandium ongi eka-boor.

Puhast skandiumi saadi alles 1937 kaalium-, liitium- ja skandiumkloriidi sulami elektrolüüsil 700–800 °C juures.

Skandium kuulub haruldaste elementide hulka. Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis.

Akvamariini sinakat varjundit põhjustavad Sc³⁺ ioonid. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandiumoksiid on amfoteerne.

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid	Poolmetallid	Väärisgaasid	Mittemetallid	Leelismetallid	Leelismuldmetallid	Lantanoidid	Aktinoidid
Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniikium - Nihoonium - Fleroovium - Moskoovium

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 Omadustelt on skandium [[metall]].
-Skandiumi avastas [[1879]]. aastal [[Lars Fredrik Nilson]]. 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi (''Scandia'' = Skandinaavia) skandiumiks. Juba [[1869]] oli [[Dmitri Mendelejev]] ennustanud elemendi järjekorranumbriga 21, mida ta nimetas eka-booriks, olemasolu. Alles [[Per Teodor Cleve]] tõestas, et skandium ongi eka-boor.
+Skandiumi avastas [[1879]]. aastal [[Lars Fredrik Nilson]]. 10&nbsp;kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi (''Scandia'' = Skandinaavia) skandiumiks. Juba [[1869]] oli [[Dmitri Mendelejev]] ennustanud elemendi järjekorranumbriga 21, mida ta nimetas eka-booriks, olemasolu. Alles [[Per Teodor Cleve]] tõestas, et skandium ongi eka-boor.
-Puhast skandiumi saadi alles [[1937]] kaalium-, liitium- ja skandiumkloriidi sulami elektrolüüsil 700–800 °C juures.
+Puhast skandiumi saadi alles [[1937]] kaalium-, liitium- ja skandiumkloriidi sulami elektrolüüsil 700–800&nbsp;°C juures.
 Skandium kuulub haruldaste elementide hulka. Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis.
 [[Akvamariin]]i sinakat varjundit põhjustavad Sc<sup>3+</sup> ioonid. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandiumoksiid on amfoteerne.