Kaaliumnitraat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida: 1. rida:
[[Kaaliumnitraat]] on aine molekulvalemiga KNO<sub>3</sub>. Ta koosneb kaaliumi (K<sup>+</sup>) katioonist ja nitraadi (NO<sub>3</sub>) anioonist.
'''Kaaliumnitraat''' on aine molekulvalemiga KNO<sub>3</sub>. Ta koosneb kaaliumi (K<sup>+</sup>) katioonist ja nitraadi (NO<sub>3</sub>) anioonist.
[[File:Potassium nitrate.jpg|thumb|Tahke kaaliumnitraat]]
[[Pilt:Potassium nitrate.jpg|pisi|Tahke kaaliumnitraat]]
Rahvakeeli nimetatakse kaaliumnitraati [[Salpeetrid|salpeetriks]].
Rahvakeeli nimetatakse kaaliumnitraati [[Salpeetrid|salpeetriks]].


Kaaliumnitraati kasutatakse peamiselt väetisena ja [[Oksüdeerija|oksüdeerijana]] pürotehnikas (ilutulestikus). See on üks põhilisi püssirohu komponente. Keskajast saati on seda kasutatud konservandina.
Kaaliumnitraati kasutatakse peamiselt väetisena ja [[oksüdeerija]]na pürotehnikas (ilutulestikus). See on üks põhilisi püssirohu komponente. Keskajast saati on seda kasutatud konservandina.
[[File:Potassium nitrate structure.png|thumb|Kaaliumnitraadi struktuurivalem]]
[[Pilt:Potassium nitrate structure.png|pisi|Kaaliumnitraadi struktuurivalem]]


== Üldomadused ==
== Üldomadused ==
Kaaliumnitraadi [[molaarmass]] on 101,1032 g/mol. Ta on valge tahke aine ([[Toatemperatuur|toatemperatuuril]]). [[Tihedus]] on 2,109 g/cm<sup>3</sup>. [[Sulamistemperatuur]] on 334 °C. Laguneb 400 °C juures. Lahustub [[vesi|vees]], [[etanool|etanoolis]], [[ammoniaak|ammoniaagis]] ja [[glütserool|glütseroolis]].
Kaaliumnitraadi [[molaarmass]] on 101,1032 g/mol. Ta on valge tahke aine ([[toatemperatuur]]il). [[Tihedus]] on 2,109 g/cm<sup>3</sup>. [[Sulamistemperatuur]] on 334&nbsp;°C. Laguneb 400&nbsp;°C juures. Lahustub [[vesi|vees]], [[etanool]]is, [[ammoniaak|ammoniaagis]] ja [[glütserool]]is.
{| class="wikitable" style="text-align:center"
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+
|+
26. rida: 26. rida:
|}
|}
== Tootmine ==
== Tootmine ==
[[File:10. Оксидација на јагленче во стопен калиум нитрат.webm|thumb|right|280px|]]
[[Pilt:10. Оксидација на јагленче во стопен калиум нитрат.webm|pisi|280px]]
[[kaaliumnitraat|Kaaliumnitraati]] saab toota [[ammooniumnitraat|ammooniumnitraadist]] ja [[Kaaliumhüdroksiid|kaaliumhüdroksiidist]].
Kaaliumnitraati saab toota [[ammooniumnitraat|ammooniumnitraadist]] ja [[kaaliumhüdroksiid]]ist.


NH<sub>4</sub>NO<sub>3 </sub>+ KOH → NH<sub>3</sub> + KNO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O
NH<sub>4</sub>NO<sub>3 </sub>+ KOH → NH<sub>3</sub> + KNO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>O

Redaktsioon: 22. aprill 2019, kell 11:13

Kaaliumnitraat on aine molekulvalemiga KNO3. Ta koosneb kaaliumi (K+) katioonist ja nitraadi (NO3) anioonist.

Tahke kaaliumnitraat

Rahvakeeli nimetatakse kaaliumnitraati salpeetriks.

Kaaliumnitraati kasutatakse peamiselt väetisena ja oksüdeerijana pürotehnikas (ilutulestikus). See on üks põhilisi püssirohu komponente. Keskajast saati on seda kasutatud konservandina.

Kaaliumnitraadi struktuurivalem

Üldomadused

Kaaliumnitraadi molaarmass on 101,1032 g/mol. Ta on valge tahke aine (toatemperatuuril). Tihedus on 2,109 g/cm3. Sulamistemperatuur on 334 °C. Laguneb 400 °C juures. Lahustub vees, etanoolis, ammoniaagis ja glütseroolis.

KNO3 lahustumine vees

T (°C)

L (g/L)

0 133
20 316
100 2460

Tootmine

Kaaliumnitraati saab toota ammooniumnitraadist ja kaaliumhüdroksiidist.

NH4NO3 + KOH → NH3 + KNO3 + H2O

Alternatiivne meetod (mille tagajärjel ei teki ammoniaaki) on soolade kokkusegamine.

NH4NO3 + KCl → NH4Cl + KNO3

Samuti saab neutraliseerida lämmastikhapet kaaliumhüdroksiidiga, mille tulemusel tekib kaaliumnitraat.

KOH + HNO3 → KNO3 + H2O