Impeerium

See artikkel räägib Vana-Roomas kasutatud terminist; riigi kohta vaata artiklit Keisririik.

---

Impeeriumiks (ladina keeles Imperium) nimetati Vana-Roomas kõrgete ametnike ametivõimu.

Impeeriumi väline tunnus oli fasces. Impeerium anti edasi rahvakoosolekul valituile lex curiata de imperia alusel. See hõlmas peamiselt sõjaväelist võimu ja õigusemõistmist.

Alates 1. sajandist eKr hakkas impeerium tähendama ka ala, kus riigiametnik oma võimu kasutas. Keisririigi ajal hakati Rooma riiki nimetama Imperium Romanumiks. Impeeriumi kandjaks oli imperaator.

Rooma traditsiooni jätkasid tegelikult või näiliselt Bütsants ja Karl Suure ja tema järglaste riik, mida juba enne Karli keisriks kroonimist 800. aastal nimetati kristlikuks impeeriumiks (Christianum imperium). Impeeriumideks nimetasid end ka Saksa-Rooma riik ja Tsaari-Venemaa.

Kesk- ja uusajal hakati sõna "impeerium" (inglise ja prantsuse keeles empire) kasutama maailmariigi tähenduses. Sellest tuleb ka sõna "imperialism".