Ränidioksiid: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) + pilt |
P pisitoimetamine |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Füüsikalised omadused== |
==Füüsikalised omadused== |
||
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] [[Sulamine|sulab]] ränidioksiid [[temperatuur]]il 1710 |
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] [[Sulamine|sulab]] ränidioksiid [[temperatuur]]il 1710 °C ja [[Keemine|keeb]] temperatuuril 2230 °C. |
||
==Levik ja geoloogia== |
==Levik ja geoloogia== |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Ränidioksiid on väga vastupidav [[Porsumine|keemilisele murenemisele]]. Seetõttu on [[liiv]], mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud [[sete]]. |
Ränidioksiid on väga vastupidav [[Porsumine|keemilisele murenemisele]]. Seetõttu on [[liiv]], mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud [[sete]]. |
||
Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatideks]]. Et räni ja hapnik on [[maakoor]]e peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. |
Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatideks]]. Et räni ja hapnik on [[maakoor]]e peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. |
||
Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed [[organism]]id, näiteks [[radiolaarid]] ja [[diatomeed]] ehk ränivetikad. |
Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed [[organism]]id, näiteks [[radiolaarid]] ja [[diatomeed]] ehk ränivetikad. |
||
Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 09:04
Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist. Ta on amorfne aine.
Keemilised omadused
Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahustes, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav.
Füüsikalised omadused
Normaaltingimustel sulab ränidioksiid temperatuuril 1710 °C ja keeb temperatuuril 2230 °C.
Levik ja geoloogia
Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. Kokku on ränidioksiidil 17 polümorfset erimit. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina.
Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete.
Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest.
Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad.