Ooidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Ooidid''' on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega. |
'''Ooidid''' on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega. |
||
Eriti sageli esineb ooididena [[kaltsiumkarbonaat]], mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid. |
Eriti sageli esineb ooididena [[kaltsiumkarbonaat]], mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.<ref name="test">[K.Ojaste, A.Reier, K.Mens, "Krsitallograafia mineraloogia petrograafia", 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 462 lk; lk-l 194-195]</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
<references /> |
|||
{{vikisõnastikus|ooid}} |
{{vikisõnastikus|ooid}} |
||
Redaktsioon: 20. aprill 2019, kell 08:44
Ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Ooidid on tavaliselt kontsentrilis-kihilise ehitusega.
Eriti sageli esineb ooididena kaltsiumkarbonaat, mille kuhjatised moodustavad ooid- või läätslubjakivid.[1]
Viited
- ↑ [K.Ojaste, A.Reier, K.Mens, "Krsitallograafia mineraloogia petrograafia", 1964, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 462 lk; lk-l 194-195]
 |
Vikisõnastiku artikkel: ooid |