Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 29 baiti ,  3 aasta eest
P
→‎top: pisitoimetamine
Resümee puudub
P (→‎top: pisitoimetamine)
[[FilePilt:Pipeline device 2.jpg|thumbpisi|Maagaasi jaotamine]]
[[Pilt:Gas Reserves 2011.gif|thumb|250pxpisi|Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal]]
'''Maagaas''' on [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagunemise tagajärjel tekkinud [[gaas]]iliste [[süsivesinik]]e [[segu]], mis asub [[maakoor]]e tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab [[metaan]].
 
Maagaasi leidub peamiselt kas koos [[nafta]]ga [[naftamaardla]]tes ([[naftagaas]]) või [[gaasikondensaat|gaasikondensaadiga]] ([[gaasikondensaadigaas]]id) või eraldi [[gaasimaardla]]tes (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka [[söemaardla]]tes [[kaevandusgaas]]ina. Maagaasi tekib ka [[märgala]]de, [[Prügimägi|prügimägede]] jms [[hapnik]]uvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on [[metaan]], [[nafta]] ja [[gaasikondensaadigaas]]id sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid [[süsivesinik]]ke.
 
Maagaas kuulub [[Fossiilkütus|fossiilkütustefossiilkütus]]te hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plast]]id, [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täielik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk.<ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref>
 
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" />
 
Maagaasi [[eripõlemissoojus]] on olenevalt koostisest 32,5–54,5 MJ/m³. <ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref>
 
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³.
 
[[FilePilt:Colonne distillazione.jpg|thumbpisi|Maagaasi tööstuslik puhastamine]]
Suured maagaasi leiukohad asuvad [[Venemaa]] [[territoorium]]il. Neist suurim on [[Urengoi gaasimaardla]], mis asub [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]]. Seal leidub umbes 10<sup>13</sup> m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikontsernile [[Gazprom]].
 
76 080

muudatust

Navigeerimismenüü