Kaldeera: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 14:32

Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm.

Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku.

Kaldeera põhja võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise vulkaani Mazama kokkuvarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja uus kraater, nagu näiteks Aso vulkaanil Jaapanis.

Termin "kaldeera" tekkis 1815, kui saksa geoloog Leopold von Buch külastas Tenerifel olevat Teide kaldeerat ja La Palmal olevat Caldera de Taburientet. Kui ta avaldas oma mälestused ja tähelepanekud sellest reisist, hakkas ta kasutama terminit "kaldeera", mille teisedki geoloogid kasutusele võtsid.

Maailma kõige suurem kaldeera on Indoneesias Sumatra saarel asuvast Toba vulkaanist järele jäänud kaldeera, kus asub maailma suurim kraatrijärv Toba järv. See järv on 100 km pikk ja 30 km lai. See moodustus 75 tuhat aastat tagasi inimkonna ajaloo kõige suurema vulkaanipurske käigus, kui atmosfääri paiskus 2000–2800 km³ ainet. Purske tulemusena oleks inimkond äärepealt välja surnud.

Väga suur kaldeera on ka USA-s Colorados asuv La Garita, mille suurus on 35×75 km. See kaasnes maailma kõige suurema teadaoleva vulkaanipurskega, mille kõigus paiskus atmosfääri umbes 5000 km³ ainet. See juhtus 26–28 miljonit aastat tagasi oligotseenis.

Vaata ka

Paektu-san

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Aniakchak-caldera alaska.jpg|pisi|[[Aniakchaki kaldeera]] [[Alaska]]l, läbimõõt umbes 10 km]]
-'''Kaldeera''' on [[vulkaan]]i või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud [[negatiivne pinnavorm|negatiivne pinnavorm]].
+'''Kaldeera''' on [[vulkaan]]i või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud [[negatiivne pinnavorm]].
 Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]], mis tühjendasid osaliselt [[Magmakamber|magmakambri]], mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku.
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Termin "kaldeera" tekkis [[1815]], kui [[Saksamaa|saksa]] geoloog [[Leopold von Buch]] külastas [[Tenerife]]l olevat [[Teide]] kaldeerat ja [[La Palma]]l olevat [[Caldera de Taburiente]]t. Kui ta avaldas oma mälestused ja tähelepanekud sellest reisist, hakkas ta kasutama terminit "kaldeera", mille teisedki geoloogid kasutusele võtsid.
-Maailma kõige suurem kaldeera on [[Indoneesia]]s [[Sumatra]] saarel asuvast [[Toba vulkaan]]ist järele jäänud kaldeera, kus asub maailma suurim kraatrijärv [[Toba järv]]. See järv on 100 km pikk ja 30 km lai. See moodustus 75 tuhat aastat tagasi inimkonna ajaloo kõige suurema vulkaanipurske käigus, kui [[atmosfäär]]i paiskus 2000–2800 km³ ainet. Purske tulemusena oleks inimkond äärepealt välja surnud.
+Maailma kõige suurem kaldeera on [[Indoneesia]]s [[Sumatra]] saarel asuvast [[Toba vulkaan]]ist järele jäänud kaldeera, kus asub maailma suurim kraatrijärv [[Toba järv]]. See järv on 100&nbsp;km pikk ja 30&nbsp;km lai. See moodustus 75 tuhat aastat tagasi inimkonna ajaloo kõige suurema vulkaanipurske käigus, kui [[atmosfäär]]i paiskus 2000–2800&nbsp;km³ ainet. Purske tulemusena oleks inimkond äärepealt välja surnud.
-Väga suur kaldeera on ka USA-s [[Colorado]]s asuv [[La Garita]], mille suurus on 35×75 km. See kaasnes maailma kõige suurema teadaoleva vulkaanipurskega, mille kõigus paiskus atmosfääri umbes 5000 km³ ainet. See juhtus 26–28 miljonit aastat tagasi [[oligotseen]]is.
+Väga suur kaldeera on ka USA-s [[Colorado]]s asuv [[La Garita]], mille suurus on 35×75&nbsp;km. See kaasnes maailma kõige suurema teadaoleva vulkaanipurskega, mille kõigus paiskus atmosfääri umbes 5000&nbsp;km³ ainet. See juhtus 26–28 miljonit aastat tagasi [[oligotseen]]is.
 ==Vaata ka==